Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2018. Toome välja olulisemad muudatused hoolduspere vanemate pensioniõigustes, välisriigis elavate isikute pensioni maksmise korras ning pensionäride teavitamiskohustustes, mis aitavad tagada korrektse asjaajamise Sotsiaalkindlustusametiga.
Õigus pensionile ja hoolduspere vanema mõiste
Seaduse muudatustega täpsustati pensioni saamise õigust isikutel, kes elavad välisriigis, millega Eestil puudub välisleping. Paragrahvi 4 lõikele 1 lisati uus punkt 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
Olulise terminoloogilise muudatusena asendati mitmetes sätetes senised mõisted uutega:
- Paragrahvides 10, 24 ja 28 asendati sõnad 'hooldaja' ja 'peres hooldaja' mõistega 'hoolduspere vanem'.
- Selle muudatusega tagatakse ühtne terminoloogia soodustingimustel vanaduspensioni, pensionilisade ja pensioniõigusliku staaži arvestamisel.
- Uue paragrahvi 61 kohaselt käsitatakse hoolduspere vanemana ka enne 1. jaanuari 2018 kehtinud redaktsioonis nimetatud lapse hooldajat.
Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni tingimuste muutumine
Toitjakaotuspensioni määramise korda paragrahvis 20 muudeti mitmes punktis. Tabelist eemaldati vanusegrupp 16–24 aastat, kellel varem staažinõuet ei olnud, ning lisati eraldi säte alla 24-aastaste toitjate kohta.
Peamised muudatused toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni puhul hõlmavad järgmist:
- Toitja surma korral töövigastuse tagajärjel nõutakse nüüd, et tegemist oleks Eesti õigusaktide alusel tuvastatud tööõnnetusega.
- Lisati uus lõige 8, mille kohaselt toitjakaotuspensioni ei määrata või selle maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni.
- Rahvapensioni saamise tingimustes asendati nõue elada Eestis alalise elanikuna või elamisloa/elamisõiguse alusel nõudega elada Eestis seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel.
Välisriigis elavate isikute pensioni maksmine ja elusoleku tõendamine
Paragrahv 42 kujundati täielikult ümber ning varasemad lõiked 5, 6, 7 ja 8 muudeti kehtetuks või kustutati. Uus regulatsioon jaguneb selgeteks teemadeks, mis puudutavad välisriigis elamist ja elusoleku tõendamist.
Uued reeglid välisriigis elavatele pensionäridele:
- Välisriiki ei määrata ega maksta rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione.
- Ennetähtaegne ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki alles siis, kui isik on jõudnud vanaduspensioniikka.
- Välisriigis elav pensionär on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elusoleku tõendi.
- Tõendit ei pea esitama, kui residentsus on tõendatud tulumaksuseaduse alusel või kui elukohariigiga toimub lepingujärgne andmevahetus.
Teavitamiskohustus ja karistuse kandmise mõju pensionile
Seadusesse lisati uus paragrahv 39, mis koondab kõik pensioni maksmist mõjutavad asjaolud ja kehtestab pensionärile kohustuse teatada Sotsiaalkindlustusametile 10 päeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutumise.
Paragrahvis 46 täpsustati sõnastust seoses kohtuliku karistamisega:
- Sõna 'vabadusekaotusega' asendati sõnaga 'vangistusega'.
- Sõnad 'meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi' asendati sõnadega 'psühhiaatrilise sundravi'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. jaanuaril 2018 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi. Kasutusele võeti hoolduspere vanema mõiste, mis asendas senise hooldaja mõiste pensioniõiguste ja staaži arvestamisel. Samuti kehtestati ranged reeglid välisriigis elavate isikute pensioni maksmisele, sealhulgas kohustus esitada iga aasta 1. märtsiks elusoleku tõend. Lisaks koondati pensionäri teavitamiskohustused uude paragrahvi 39, kohustades teatama pensioni mõjutavatest asjaoludest 10 päeva jooksul.