Alates 01.01.2017 jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis reformivad pensionisüsteemi struktuuri ja tõstavad pensioniiga. Käesolev ülevaade selgitab peamisi muudatusi, sealhulgas töövõimetuspensionide kaotamist ja uue sotsiaalkaitse infosüsteemi kasutuselevõttu, pakkudes lugejale praktilist teavet uute reeglite kohta.
Pensioniea ja staažinõuete muudatused
Alates 01.01.2017 jõustunud seaduse redaktsioonis on tehtud olulisi muudatusi vanaduspensionile õiguse tekkimisel. Paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldine vanaduspensioniiga nüüd 65 aastat, asendades eelmises redaktsioonis kehtinud 63 aasta piiri.
Süsteemi sujuvamaks muutmiseks lisati seadusesse paragrahvi 7 lõige 1, mis sätestab vanaduspensioniea järkjärgulise tõusu tabeli aastatel 1953–1960 sündinud isikutele. Eelmises redaktsioonis sellist järkjärgulist üleminekut ette nähtud ei olnud. Lisaks lisati paragrahvi 7 lõige 2, mis sätestab soodustuse vähenenud töövõimega isikutele:
- Isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse nõutavat pensionistaaži ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli vähenenud töövõime.
- Paragrahvi 11 lõike 5 kohaselt on puuduva või osalise töövõimega isikutel õigus suuremale vanaduspensionile, tagades neile parema sotsiaalse kaitse.
Muudatused rahvapensioni saajatele
Paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt on õigus rahvapensionile nüüd vanaduspensioniealiseks saanud isikul, asendades varasema sõnastuse, mis viitas konkreetselt 63-aastaseks saamisele. Samuti tunnistati kehtetuks paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2, mis andis varem õiguse rahvapensionile püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikutele.
Töövõimetuspensionide kaotamine ja registri asendamine
Seaduse uuest redaktsioonist on täielikult eemaldatud töövõimetuspensioni puudutavad sätted. Paragrahvi 2 kohaselt on riiklik pension nüüd igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vaid vanaduse või toitja kaotuse korral, samas kui eelmises redaktsioonis sisaldus seal ka töövõimetus. Paragrahvi 5 punkt 2, mis sätestas töövõimetuspensioni ühe riikliku pensioni liigina, on tunnistatud kehtetuks.
Sellega seoses on seadusest kustutatud paragrahvid 14 kuni 19, mis reguleerisid püsivat töövõimetust, ekspertiise ja töövõimetuspensioni arvutamist. Varasemas seaduses olid need sätted täies mahus olemas.
Teine suur muudatus puudutab andmekogusid. Senine riiklik pensionikindlustuse register asendatakse sotsiaalkaitse infosüsteemiga. Paragrahvid 50, 51 ja 52, mis reguleerisid registri pidamist ja eesmärke, on uues redaktsioonis kustutatud. Paragrahvi 53 kohaselt peetakse andmete arvestust sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel, samas kui varem tehti seda registri andmete põhjal.
Pensioni maksmise ja tasaarvestamise uued reeglid
Paragrahvi 36 lõike 1 kohaselt makstakse pensioni iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kusjuures posti teel kojukande kulud kannab pensionär ise. Varasemas redaktsioonis oli maksmise kord sätestatud teistsuguste punktidena.
Paragrahvis 47 asendati mõiste 'kinnipidamine' mõistega 'tasaarvestamine'. Paragrahvi 47 lõike 1 kohaselt võib sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras teha pensionist tasaarvestamisi enammakstud pensionisummade või üksi elava pensionäri toetuse sissenõudmiseks, samuti perehüvitiste seaduse alusel. Varasemas redaktsioonis oli lubatud vaid enammakstud pensionisummade sissenõudmine teadliku valeandmete esitamise korral.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused alates 01.01.2017 kaasa olulise süsteemse reformi. Peamised järeldused hõlmavad üldise vanaduspensioniea tõstmist 65 aastale koos järkjärgulise üleminekuga aastatel 1953–1960 sündinutele ning töövõimetuspensionide täielikku kaotamist riiklike pensionide hulgast. Lisaks asendatakse senine riiklik pensionikindlustuse register sotsiaalkaitse infosüsteemiga ning võetakse kasutusele uued pensioni tasaarvestamise ja väljamaksmise reeglid, mis tuginevad sotsiaalseadustiku üldosa seadusele.