Alates 01.01.2013 jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis lihtsustavad pensionide haldamist ja täpsustavad pensioniõigusliku staaži arvestamist. Lugeja jaoks on peamine kasu uute pensionilisade lisandumine laste kasvatamise eest ning asjaajamise koondumine otse Sotsiaalkindlustusameti alla, mis asendab senised kohalikud pensioniametid ja pensionikomisjonid.
Sotsiaalkindlustusameti pädevuse laienemine ja asjaajamise muutused
Seaduse muudatustega asendatakse senised kohalikud pensioniametid Sotsiaalkindlustusametiga. Kõik pensioniavaldused ja taotlused esitatakse edaspidi otse Sotsiaalkindlustusametile, mis võtab üle ka pensionide määramise ja maksmise otsused.
- Paragrahvi 31 lõigetes 1, 3 ja 6 on elukohajärgne pensioniamet asendatud Sotsiaalkindlustusametiga.
- Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt määrab riikliku pensioni edaspidi Sotsiaalkindlustusamet, asendades senise korra, kus otsuse tegi elukohajärgse pensioniameti direktor, tema asetäitja või volitatud struktuuriüksuse juht.
- Paragrahv 33 (pensionikomisjon) on täielikult kustutatud, mistõttu uues redaktsioonis pensionikomisjone enam ei eksisteeri ning nende senised ülesanded ja vaidluste lahendamine on üle viidud Sotsiaalkindlustusametile.
- Paragrahvi 34 punkti 1 kohaselt märgitakse pensioni määramise otsuse sissejuhatuses otsuse teinud ametniku nimi, mitte enam pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensionikomisjoni andmeid.
Vaidluste lahendamise uus kord
Paragrahvi 40 pealkiri on muudetud 'Vaidluste läbivaatamisest' 'Vaidluste lahendamiseks' ning vaidemenetlus on viidud uutele alustele.
- Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt on isikul õigus esitada Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga mittenõustumisel vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul või pöörduda otse halduskohtusse. Varasemas redaktsioonis oli ette nähtud vaide esitamine pensionikomisjonile või pöördumine halduskohtusse kolme kuu jooksul.
- Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone ja kaasata eksperte, kusjuures vaie lahendatakse 60 päeva jooksul. Varasem § 40 lõike 1 teine lause, mis reguleeris vaide esitamist pensionikomisjonile haldusmenetluse seaduse alusel, on kustutatud.
- Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt korraldab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel vajaduse korral täiendava ekspertiisi ning vaie lahendatakse 60 päeva jooksul. Varasemas redaktsioonis pöörduti Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, mis tegi otsuse kolme kuu jooksul.
- Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt on vaideotsusega mittenõustumisel õigus pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Varasem sõnastus viitas vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisele ja kolmekuulisele tähtajale.
Uued pensionilisad laste kasvatamise eest
Seadusesse on lisatud täiesti uued sätted pensionilisade arvutamiseks, mis puudutavad laste kasvatamist.
- Paragrahvi 24 lõikesse 1 on lisatud säte, mille kohaselt arvutatakse määratud vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa.
- Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 kohaselt arvutatakse kahe pensioni aastahinde suurune pensionilisa ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud vahemikus 31.12.1980 kuni 31.12.2012 ja keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt arvutatakse kolme pensioni aastahinde suurune pensionilisa enne 01.01.1983 sündinud isikule (kes ei ole kogumispensioni kohustatud isik) iga lapse kohta, kes on sündinud 01.01.2013 või hiljem ja keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
- Paragrahvi 24 lõike 3 muudatuse kohaselt määratakse isikule tema valikul üks pensionilisa, kui tal on õigus mitmele lõikes 1 loetletud pensionilisale. Varasem sõnastus viitas üldiselt 'käesolevas paragrahvis loetletud' pensionilisadele.
- Paragrahvi 24 lõikesse 4 on lisatud säte, mis lubab maksta samal ajal kõiki pensionilisasid, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul.
- Paragrahvi 24 lõiked 5 ja 6 välistavad pensionilisa maksmise, kui sama lapse kohta on arvestatud pensioniõiguslikku staaži või tehtud kogumispensionide seaduse alusel täiendavaid sissemakseid 36 kuu eest (või makstakse seda proportsionaalselt vähem tehtud sissemaksete kuude eest). Neid sätteid varem ei olnud.
- Paragrahvi 24 lõiked 7, 8 ja 9 reguleerivad olukorda, kus sama lapse suhtes on õigus pensionilisa taotleda mitmel isikul. Nad peavad kokku leppima kirjaliku nõusolekuga või pöörduma kohtusse. Neid sätteid varem ei olnud.
- Paragrahvi 24 lõike 10 kohaselt kehtestab pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu sotsiaalminister määrusega.
Pensioniõigusliku staaži tõendamine ja arvestamine
Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord on muutunud täpsemaks ning digitaalsemaks.
- Paragrahvi 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja perioodide arvestamise erisused sotsiaalminister määrusega. Varasemas redaktsioonis kehtestas tõendamise korra Vabariigi Valitsus.
- Paragrahvile 28 on lisatud pealkiri 'Pensioniõigusliku staaži tõendamine' ning uued lõiked 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt tõendatakse staaži rahvastikuregistri andmete või dokumentide alusel, eelistades registri andmeid. Lõike 2 kohaselt on andmete puudumisel õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
- Paragrahvi 28 lõike 2 punkti 16 on lisatud uus staaži hulka arvatav tegevus: kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg. Varasemas redaktsioonis seda punkti ei olnud.
Mõistete ajakohastamine ja muud täpsustused
Seaduses on tehtud mitmeid terminoloogilisi muudatusi, asendades vananenud mõisted kaasaegsematega.
- Sõna 'võõrasvanem' on asendatud mõistega 'vanema abikaasa' paragrahvides 10 (lg 1 p 1, 2 ja 3), 20 (lg 3 p 1 ja 2), 28 (lg 2 p 7 ja 12) ning 45 (lg 3 p 4).
- Sõna 'arveldusarve' on asendatud sõnaga 'arvelduskonto' paragrahvides 36 (lg 1 p 1, 2 ja 4), 47 (lg 6) ja 61 (lg 4).
- Paragrahvi 4 lõikes 1 on viide välismaalaste seaduse §-le 42 asendatud viitega §-le 6.
- Paragrahvi 19 lõikes 4 on viide '§ 24 lõikes 1' asendatud viitega '§-s 24'.
- Paragrahvi 36 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse pensioni saaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures pensioni saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud. Varem oli sätestatud, et maksmine toimub pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.
- Paragrahvi 42 lõike 5 kohaselt makstakse välislepingute alusel saadavate pensionide ja rahvapensioni määra vahe isikule tema avalduse alusel. Varasemas redaktsioonis avalduse nõuet ei olnud.
- Paragrahvi 42 lõikele 5 on lisatud uus lõik, mille kohaselt ei määrata toitjakaotuspensioni isikule, kes saab lepinguosalisest riigist vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni, ning määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse, kui teine riik sellise pensioni määrab.
- Paragrahvi 50 lõike 1 kohaselt on register riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses, asendades varasema viite andmekogude seaduse §-le 31.
- Paragrahvi 51 lõike 2 kohaselt on registri vastutav töötleja Sotsiaalministeerium (varem Sotsiaalkindlustusamet) ning lõike 3 kohaselt on volitatud töötleja Sotsiaalkindlustusamet (uus säte).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2013 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulise haldusreformi, millega kaotati kohalikud pensioniametid ja pensionikomisjonid ning koondati kõik ülesanded Sotsiaalkindlustusameti alla. Samuti ajakohastati seaduse terminoloogiat, asendades võõrasvanema mõiste vanema abikaasaga ja arveldusarve arvelduskontoga. Kõige olulisemaks sisuliseks täienduseks on uute pensionilisade kehtestamine laste kasvatamise eest ning pensioniõigusliku staaži tõendamise korra täpsustamine rahvastikuregistri andmete alusel.