Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2008. Seadusemuudatuste eesmärk on täpsustada pensioniõiguste arvestamist ja ülekandmist Euroopa Liidu institutsioonidesse ning kehtestada uus riiklike pensionide indekseerimise kord, mis tagab pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse.
Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi ja staaži arvestamise muudatused
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamist (§ 12 lg 2). Uue korra kohaselt võetakse aastakoefitsiendi arvutamisel lisaks sotsiaalmaksule arvesse ka summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele. Varasemas redaktsioonis seda võimalust ette nähtud ei olnud.
Sellega seoses muutus sätete järjekord: sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20-protsendiline määr viidi üle lõikest 2 lõikesse 3 (§ 12 lg 3), ning summade ümardamist puudutav regulatsioon liikus lõikest 3 lõikesse 4 (§ 12 lg 4).
Samuti täpsustati pensionikindlustusstaaži arvestamist (§ 30 lg 4), kus uue sätte kohaselt võetakse arvutamisel arvesse summad, mis on laekunud Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist.
Uus pensionide indekseerimise kord ja jätkusuutlikkuse analüüs
Alates 1. aprillist rakendatakse uut pensionide indekseerimise metoodikat (§ 26 lg 1). Kui varem oli indeks tarbijahinnaindeksi kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise kasvu aritmeetiline keskmine, siis uue korra kohaselt sõltub indeks 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Indeksi rakendamisel kehtestati erisused pensioni osadele (§ 26 lg 7):
- Rahvapensioni määr korrutatakse kinnitatud indeksiga (§ 26 lg 7 p 1).
- Pensioni baasosa korrutamisel indeksiga korrutatakse selle kasvuosa eelnevalt läbi koefitsiendiga 1,1 (§ 26 lg 7 p 2).
- Pensioni aastahinde korrutamisel indeksiga korrutatakse selle kasvuosa eelnevalt läbi koefitsiendiga 0,9 (§ 26 lg 7 p 3).
Lisaks on Vabariigi Valitsus kohustatud iga viie aasta järel koostama analüüsi riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust süsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele (§ 26 lg 8). Varasemas redaktsioonis sätestas see lõige vaid pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestamise.
Pensioniõiguste ülekandmine Euroopa Liidu institutsioonidesse
Olulise täiendusena reguleeritakse vanaduspensioni arvutamist ja maksmist tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni (§ 42 lg 1). Sotsiaalkindlustusamet korraldab pensioni arvutamise, summeerimise ja ülekandmise Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi. Varem reguleeris see säte volikirjade tõestamist.
Selle ülekandmisega seotud kulud kaetakse täielikult riigieelarvest (§ 42 lg 2).
Isikutel, kes said riiklikku vanaduspensionit enne 01.01.2008, on õigus taotleda pensioni ja aastakoefitsiendi ümberarvutamist vastavalt pensionikindlustuse vahenditesse laekunud summadele (§ 58 lg 1). Need õigused laienevad tagasiulatuvalt kõigile taotlustele, mis on esitatud pärast 01.05.2004 (§ 58 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2008 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa täpsema ja paindlikuma korra pensioniõiguste ülekandmiseks Euroopa Liidu institutsioonide ja Eesti pensionisüsteemi vahel. Samuti kehtestatakse uus pensionide indekseerimise valem, mis nihutab raskuskeskme sotsiaalmaksu laekumise kasvule (80%) ning kohustab valitsust teostama regulaarset jätkusuutlikkuse analüüsi, tagades süsteemi pikaajalise stabiilsuse ja usaldusväärsuse tulevikus.