Maksuseaduste muudatused alates 17. detsembrist 2016: lähetatud töötajate tasude maksustamine

Alates 17.12.2016 jõustusid olulised muudatused tulumaksuseaduses ja sotsiaalmaksuseaduses, mis täpsustavad Eestisse lähetatud töötajate tasude maksustamise reegleid. Need seadusemuudatused pakuvad ettevõtjatele ja teenuse tellijatele vajalikku selgust, aidates neil korrektselt täita oma maksukohustusi ning vältida võimalikke maksu- ja õigusriske lähetatud tööjõu kasutamisel Eestis.

Tulumaksuseaduse muudatused ja palgatulu maksustamine

Tulumaksuseaduse muudatusega, mis hakkas kehtima alates 17.12.2016, täpsustati palgatulu maksustamise reegleid paragrahvis 13 lõikes 1. Muudatuse eesmärk on reguleerida olukordi, kus Eestisse lähetatud töötajatele maksab tasu teenuse tellija.

Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 16.12.2016, sätestati üldiselt, et tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Nendeks tasudeks on näiteks palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Samuti maksustatakse tulumaksuga seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnikuna käsitleti ka avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud isikut.

Uus täiendus teenuse tellija makstavatele tasudele

Uues redaktsioonis on paragrahvi 13 lõikele 1 lisatud täiesti uus lause, mis laiendab tööandja makstud tasu mõistet. Nüüdsest käsitatakse tööandja makstud tasuna ka sellist tasu, mida on maksnud isik, kes tellis teenuse tööandjalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse paragrahvi 52 alusel.

Seega, kui teenuse tellija maksab lähetatud töötajale tasu, loetakse see tulumaksuga maksustamisel tööandja makstud tasuks. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist erisätet lähetatud töötajate ja teenuse tellija makstud tasude kohta ei olnud.

Sotsiaalmaksuseaduse täiendused ja maksuobjekti laiendamine

Sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 2 lõiget 1 täiendati olulise sättega, mis puudutab maksuobjekti laiendamist lähetatud töötajate tasudele. Varasemas seaduse redaktsioonis puudus regulatsioon, mis võrdsustaks teenuse tellija makstud tasud tööandja makstud tasudega.

Uue korra kohaselt loetakse tööandja makstud tasuku ka järgmine tasu:

• Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse paragrahvi 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu.

Mõju teenuse tellijatele ja tööandjatele

Selle muudatuse peamine eesmärk on tagada lähetatud töötajate tasude võrdne kohtlemine sotsiaalmaksuga maksustamisel. Kuna eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, täidab uus täiendus lünga seadusandluses. Teenuse tellijad peavad nüüd hoolikalt üle vaatama oma lepingud ja maksete struktuurid, et tagada täielik vastavus uuenenud sotsiaalmaksuseaduse nõuetele alates 17.12.2016.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 17.12.2016 jõustunud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused kaasa olulise täpsustuse lähetatud töötajate tasude maksustamises. Mõlema seaduse täienduste kohaselt loetakse tööandja makstud tasuks ka Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse alusel teenuse tellinud isiku poolt makstud tasu. Kuna varasemates seaduste redaktsioonides selliseid täpsustusi ei olnud, peavad ettevõtjad ja teenuse tellijad nüüd kindlasti arvestama uute reeglitega nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu arvestamisel ja deklareerimisel Eestis.