Olulised muudatused tulumaksu- ja käibemaksuseaduses alates 01.10.2018

Alates 1. oktoobrist 2018 jõustusid Eestis olulised riiklike maksude muudatused, mis puudutavad otseselt nii tulumaksuseadust kui ka käibemaksuseadust. Need seadusemuudatused toovad kaasa täpsemad reeglid investeerimisriskiga elukindlustuslepingute määratlemisel ning kehtestavad uue korra ehitusmaa käibe maksustamisele, pakkudes maksumaksjatele vajalikku õigusselgust tehingute planeerimisel.

Tulumaksuseaduse täiendused

Alates 01.10.2018 jõustunud tulumaksuseaduse uues redaktsioonis on tehtud oluline täiendus paragrahvi 17, mis reguleerib tulu finantsvaralt. Seadusesse on lisatud täiesti uus lõige 8, mida varasemas, kuni 30.09.2018 kehtinud seaduse redaktsioonis ei eksisteerinud üldse. Selle muudatuse eesmärk on täpsustada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu mõistet seaduse tähenduses.

Uus investeerimisriskiga elukindlustuslepingu definitsioon

Uue sätte kohaselt määratletakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingut kahe peamise tunnuse alusel:

• Alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja.
• Alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

Varasemas seaduse redaktsioonis sellist täpsustavat sätet ei olnud, mis võis tekitada tõlgenduserinevusi finantsvaralt saadud tulu deklareerimisel.

Käibemaksuseaduse muudatused ja ehitusmaa

Käibemaksuseaduses viidi alates 01.10.2018 sisse olulised muudatused, mis täpsustavad kinnisasjade maksustamise reegleid ja asendavad senise krundi mõiste uue ehitusmaa mõistega.

Ehitusmaa mõiste määratlemine

Paragrahvi 2 lõike 3 punkti 1 muudatusega tuuakse seadusesse ehitusmaa definitsioon. Eelmises redaktsioonis seda mõistet ei olnud. Uue redaktsiooni kohaselt on ehitusmaa selline kinnisasi, millel ei asu ehitist (välja arvatud tehnovõrk või -rajatis) ja mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

• Kinnisasi on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud.
• Kinnisasja kohta on esitatud ehitusteatis.
• Kinnisasja katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.

Maksuvaba käibe erandite muutumine

Paragrahvi 16 lõike 2 punktis 3 asendati senine viide krundile planeerimisseaduse tähenduses uue mõistega 'ehitusmaa'. Eelmises redaktsioonis sätestati maksuvabastuse välistus krundile, millel ei asu ehitist. Uues redaktsioonis ei kohaldata maksuvabastust ehitusmaa võõrandamisele, mis tähendab, et ehitusmaa müük on alati käibemaksuga maksustatav.

Rakendussätte kehtetuks tunnistamine

Seoses uute reeglite kehtestamisega tunnistati uues redaktsioonis täielikult kehtetuks paragrahvi 46 lõige 3, mida uues redaktsioonis enam ei ole. Eelmises redaktsioonis võimaldas see säte maksuvabastust ehitise ja selle aluse maa võõrandamisel enne esmast kasutuselevõttu, kui ehitamist alustati enne seaduse jõustumist, ning ehitiseta krundi võõrandamisel, kui maatükk soetati enne seaduse jõustumist.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks toovad 1. oktoobril 2018 jõustunud seadusemuudatused kaasa olulisi täpsustusi maksuõiguses. Tulumaksuseadusesse lisati uus investeerimisriskiga elukindlustuslepingu definitsioon, kus riski kannab kindlustusvõtja ja nominaalväärtus pole garanteeritud. Käibemaksuseaduses asendati senine krundi mõiste ehitusmaaga, mille võõrandamine on nüüd selgelt käibemaksuga maksustatav, ning tunnistati kehtetuks senine üleminekusäte. Need muudatused ühtlustavad maksustamise reegleid ja vähendavad tõlgenduserinevusi.