Olulised maksumuudatused alates 1. juulist 2016: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks ja maamaks

Alates 1. juulist 2016 jõustusid Eestis mitmed olulised riiklike maksude seadusemuudatused, mis puudutavad tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja maamaksu rakendamist. Need muudatused toovad praktilist kasu nii ettevõtjatele kui ka vähenenud töövõimega isikutele, ajakohastades maksustamise reegleid ja lihtsustades asjaajamist maksuhalduriga.

Tulumaksuseaduse muudatused ja töövõimereform

Tulumaksuseaduses viidi sisse olulised terminoloogilised muudatused seoses töövõimereformiga. Senine täieliku ja püsiva töövõimetuse mõiste asendati puuduva töövõime mõistega täiendava kogumispensioni väljamaksete ja kindlustuspensioni regulatsioonis (§ 21 lg 2 p 2, lg 3 p 2, lg 4 ning § 61 lg 10 ja 11).

Lisaks täpsustati riigiametnikele makstavate hüvitiste ja toetuste tulumaksuvabastuse korda (§ 19 lg 3 p 12). Varasemas redaktsioonis vabastati tulumaksust laiemalt erinevate seaduste alusel makstavad hüvitised või toetused, uues redaktsioonis on maksuvabastus piiratud julgeolekuasutuse ametniku, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavate hüvitiste või toetustega.

Tehti ka vormilisi parandusi: paragrahvi 13 lõike 3 punktis 16 ja paragrahvi 19 lõike 3 punktis 15 asendati sätete lõpus olnud semikoolonid punktidega.

Käibemaksuseaduse muudatused ja impordi deklareerimine

Käibemaksuseaduses tehti mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutavad kauba eksporti, käibe tekkimise aega ja impordi deklareerimist.

Peamised muudatused on järgmised:

Kauba eksport ja käibe tekkimise aeg

Kauba eksport (§ 5 lg 2 p 4): Lisaks tollile võib kauba ühendusest väljaviimise kohta kinnituse anda ka Politsei- ja Piirivalveamet.

Käibe tekkimise aeg (§ 11 lg 4): Üle ühe aasta kestvate teenuste puhul, kus maksukohustus on teenuse saajal, loetakse käive tekkinuks iga kalendriaasta 31. detsembril (varem järgmise kalendriaasta 31. detsembril).

Maksuvaba käive ja sisendkäibemaksu korrigeerimine

Maksuvaba käive (§ 16 lg 1 p 2 ja p 8): Sõnastuses asendati 'inimorgan või -kude' mõistega 'inimpäritolu elund või kude'. Sõltumatu isikuteühenduse teenuste maksuvabastuse tingimuseks on nüüd teenuse otsene vajalikkus liikme maksuvabaks või maksustamisele mittekuuluvaks põhitegevuseks ning nõue, et maksuvabastus ei mõjuta oluliselt konkurentsi (varem pidi liikme käive olema 90% ulatuses maksuvaba).

Elektroonilised teenused (§ 16 lg 5): Viidet täpsustati, asendades viite lõigetele 1 ja 2 viitega lõigetele 1–21 ning piirates selle vaid teenuste käibega.

Sisendkäibemaksu korrigeerimine (§ 32 lg 5): Lisati täiesti uus lõige, mis reguleerib sisendkäibemaksu korrigeerimist põhivara ja kinnisasja võõrandamisel. Varasemas redaktsioonis vastav regulatsioon puudus.

Impordi deklareerimine

Impordi deklareerimine (§ 38 lg 2): Impordi käibemaksu deklareerimiseks käibedeklaratsioonis on nüüd nõutav maksuhalduri eelnev kinnitus. Tingimusi (maksuvõla ja esitamata deklaratsioonide puudumine jne) täpsustati eelneva 12 kuu kohta. Lisati sätted igakuise kontrolli, õiguse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

Sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muudatused

Sotsiaalmaksuseaduses ja maamaksuseaduses tehtud muudatused on samuti tihedalt seotud töövõimereformiga, laiendades soodustusi osalise või puuduva töövõimega isikutele.

Sotsiaalmaksuseaduse olulisemad muudatused:

Sotsiaalmaksu maksmise erisused ja FIE kohustused

Maksuobjekt ja FIE kohustused (§ 2 lg 4 p 6, lg 5, lg 6): Sotsiaalmaksu maksmise erisused ja FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustuse erandid laienevad nüüd ka osalise või puuduva töövõimega isikutele.

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud (§ 6 lg 1): Lähetatud ametnike, tegevväelaste ja presidendi abikaasade, tuumakatastroofi likvideerijate ning hooldajate eest sotsiaalmaksu maksmise tingimusi täiendati nõudega, et isik ei tohi olla osalise või puuduva töövõimega.

Töötajate sotsiaalmaks (§ 6 lg 1 p 5): Varasema töövõimetuspensioni saamise asemel maksab riik sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ja kelle eest tööandja on esitanud taotluse.

FIE avansilised maksed (§ 9 lg 3 p 1, lg 5): Avansiliste maksete vabastus ja proportsionaalne arvestus laieneb ka osalise või puuduva töövõimega isikutele.

Uus rakendussäte (§ 13 lg 15): Lisati säte, mille kohaselt loetakse osalise või puuduva töövõimega isiku tingimus täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

Maamaksuseaduse muudatus

Maamaksuseaduse muudatus (§ 11 lg 5): Kohalikele omavalitsustele anti õigus täiendavalt vabastada maamaksust kuni 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal lisaks pensionäridele ka isikud, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Varasemas redaktsioonis oli see võimalus vaid pensioni saajatel.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 1. juulil 2016 jõustunud seadusemuudatused kaasa olulised ümberkorraldused riiklike maksude süsteemis. Peamised muudatused tulenevad töövõimereformist, asendades senise töövõimetuse terminoloogia osalise või puuduva töövõime mõistega tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja maamaksuseaduses. See laiendab maksuvabastusi ja soodustusi vähenenud töövõimega isikutele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Käibemaksuseaduses täpsustati oluliselt impordi deklareerimise reegleid, sisendkäibemaksu korrigeerimist põhivara võõrandamisel ning maksuvaba käibe tingimusi, tuues kaasa rangema maksuhalduri kontrolli.