Olulised muudatused riiklikes maksuseadustes alates 1. juulist 2015

Alates 01.07.2015 astusid Eestis jõusse mitmed olulised riiklike maksuseaduste muudatused, mis täpsustavad maksustamise reegleid ja viivad need kooskõlla uue seadusandlusega. Käesolev koondartikkel annab praktilise ülevaate tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside valdkonnas toimunud muudatustest, mis mõjutavad nii eraisikute koolituskulude mahaarvamist kui ka ettevõtete maksukohustusi.

Tulumaksuseaduse muudatused

Tulumaksuseaduses tehti mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutavad eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja erisoodustusi.

Paragrahvi 25 lõikes 2 muudeti eluaseme soetamise definitsiooni seoses ehitusseadustiku jõustumisega. Eelmises redaktsioonis loeti soetamiseks ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Uues redaktsioonis on sõnastust lihtsustatud: soetamiseks loetakse ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.

Paragrahvi 26 lõikes 2 täpsustati koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Eelmises redaktsioonis loeti koolituskuludeks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud kulusid. Uues redaktsioonis on lisatud nõue, et täienduskoolituse kulud loetakse koolituskuludeks vaid juhul, kui täienduskoolituse läbiviijal on olemas tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate.

Selle muudatuse sujuvaks rakendamiseks lisati seadusesse uus rakendussäte § 61 lõige 44, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse koolituskulude hulka ka täienduskoolituse kulud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis.

Paragrahvi 48 lõike 4 punktis 10 muudeti erisoodustuse mõistet seoses täiskasvanute koolituse seaduse uue redaktsiooniga. Eelmises redaktsioonis loeti erisoodustuseks täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmist, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juhtorgani liikme ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine. Uues redaktsioonis loetakse erisoodustuseks täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juhtorgani liikme ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine.

Käibemaksuseaduse ja aktsiisiseaduse täpsustused

Käibemaksuseaduses ja aktsiisiseaduses viidi sisse terminoloogilised täpsustused, mis viivad sätted kooskõlla teiste seadustega.

Käibemaksuseaduse paragrahvi 16 lõike 2 punktis 3 asendati viide ehitusseadusele viitega ehitusseadustikule. Eelmises redaktsioonis viidati maksuvaba käibe erandite puhul ehitisele ehitusseaduse tähenduses, uues redaktsioonis aga ehitusseadustiku tähenduses. Muud tingimused, sealhulgas 10-protsendiline parenduskulude piirmäär, jäid samaks.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 50 lõike 5 punktis 9 muudeti aktsiisivaba alkoholi soetamise loa taotlejate ringi. Eelmises redaktsioonis võis luba taotleda isik ja asutus, kellele on antud koolitusluba Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel. Uues redaktsioonis on see asendatud konkreetse loeteluga: gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool, kes on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toovad 1. juulil 2015 jõustunud maksuseaduste muudatused kaasa olulisi täpsustusi. Tulumaksuseaduses viidi eluaseme soetamise ja erisoodustuste mõisted kooskõlla uue ehitusseadustiku ja täiskasvanute koolituse seadusega ning täienduskoolituse kulude mahaarvamine seoti koolitaja tegevusloa või majandustegevusteatega. Käibemaksuseaduses asendati viide ehitusseadusele viitega ehitusseadustikule. Aktsiisiseaduses täpsustati aktsiisivaba alkoholi soetamise loa taotlejate ringi, asendades üldise koolitusloa nõude konkreetsete Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutustega.