Maksuseaduste olulisemad muudatused alates 01.07.2006

Alates 01.07.2006 muutusid korraga tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus ning alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus. Koondülevaade võrdleb iga seaduse eelmist ja uut redaktsiooni, tuues esile muudatused, mis puudutavad residentsust, maksusoodustusega ühinguid, sotsiaalmaksu maksuobjekti ja erijuhte ning aktsiisikaupade määratlusi, maksukohustust ja tagatisi.

Tulumaksuseaduse muudatused

Tulumaksuseaduse uus redaktsioon muutis nii maksumaksja staatuse määratlemist kui ka mitme maksusoodustuse ja mahaarvamise tingimusi. Praktiliselt tuleb eristada residentsuse ja püsiva tegevuskoha reegleid, madala maksumääraga territooriumi uut piirmäära ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja senisest detailsemaid nõudeid.

Residentsus ja püsiv tegevuskoht

Eelmises redaktsioonis oli juriidilise isiku residentsuse põhireegel seotud Eesti seaduse alusel asutamisega. Uues redaktsioonis lisati, et resident on ka Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis.

Mitteresidendi, välismaise isikute ühenduse või varakogumi ning püsiva tegevuskoha maksustamise sätted paigutati uues redaktsioonis ümber ja sõnastati terviklikumalt. Välislepingu kohaldamise reegel esitati eraldi lõikes: kui välislepingu järgi määratud residentsus erineb seadusest või leping näeb ette soodsama maksustamise, kohaldatakse välislepingut.

Madala maksumääraga territoorium

Eelmises redaktsioonis kasutati madala maksumääraga territooriumi määramisel kahe kolmandiku piiri ning mahaarvamiste kohta viidati paragrahvidele 23–28.

Uues redaktsioonis langetati võrdluspiir ühe kolmandikuni ning mahaarvamiste puhul viidati kogu 4. peatükile. Seega muutus nii arvuline kriteerium kui ka viidatud mahaarvamiste ulatus.

Maksusoodustusega ühingute nimekiri

Eelmises redaktsioonis ei olnud nimekirja kandmise nõudeid samas detailsuses. Uues redaktsioonis seoti nimekirja kuulumine avalikes huvides tegutsemise ja heategevuslikkusega.

• Ühing ei või jagada vara ega tulu asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ega teistele loetletud seotud isikutele.
• Ühingu lõpetamisel tuleb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara anda nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
• Halduskulud peavad vastama tegevuse iseloomule ning töötajatele ja juhtorganite liikmetele makstav tasu ei tohi ületada ettevõtluses tavaliselt makstavat tasu.
• Uus redaktsioon sätestas eraldi nimekirja kandmist välistavad asjaolud ja nimekirjast kustutamise alused.

Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised

Eelmises redaktsioonis ei olnud paragrahvi 34 punktis 12 eraldi keeldu arvata ettevõtlustulust maha sotsiaalkindlustuse makse. Uues redaktsioonis keelati maha arvata maksed, mille eesmärk on tagada pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustus.

Samuti asendati kõrgendatud määra järgi tasutud saastetasu käsitlus kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu käsitlusega.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused puudutasid maksuobjekti, maksuvabastusi, riigi makstava sotsiaalmaksu sihtrühmi, maksustamisperioodi ja maksu laekumist. Uue redaktsiooni praktiline mõju seisneb selles, et mitme üldise või toetuse nimetusega seotud viite asemel kasutati konkreetsemaid isikurühmi ja täpsemat arvestuskorda.

Maksuobjekt ja kuumäära rakendamine

Eelmises redaktsioonis oli paragrahvi 2 lõigete ülesehitus teistsugune. Uues redaktsioonis esitati eraldi ajaliselt kehtivad sõnastused ning täpsustati sotsiaalmaksu arvestamist töötajale makstud tasult ja osalise töötamisaja korral.

Füüsilisest isikust ettevõtja puhul asendati varasem kuumäära käsitlus arvestusega, mis seob maksu tema ettevõtjana registreeritud kuude arvuga.

Mittemaksustatavad summad

Eelmises redaktsioonis viidati tulumaksuseaduse kitsamale punktide loetelule. Uues redaktsioonis muudeti viide punktidele 1–2^1.

Lisati uus punkt, mille järgi ei maksustata sotsiaalmaksuga Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riigiametnike ametipalkade seaduse ja välisteenistuse seaduse alusel tehtavaid väljamakseid. Eelmises redaktsioonis vastavat punkti ei olnud.

Riigi makstava sotsiaalmaksu erijuhud

Eelmises redaktsioonis seostati riigi sotsiaalmaksukohustus muu hulgas lapsehooldustasu saaja, hooldajatoetuse saaja ja vähemalt 40-protsendilise töövõime kaotusega töötajaga.

• Uues redaktsioonis nimetati alla kolmeaastast Eestis elavat last kasvatavat vanemat, eestkostjat või hooldajat.
• Hooldajatoetuse saaja asemel nimetati puudega lapse Eestis elavat mittetöötavat vanemat või võõrasvanemat, kes ei saa riiklikku pensioni.
• Töövõime kaotuse protsendi järgi määratletud töötaja asemel nimetati töövõimetuspensioni saavat töötajat.

Maksustamisperiood ja laekumine

Uues redaktsioonis sätestati üldiseks sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks kalendrikuu ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu puhul kalendriaasta.

Samuti täpsustati avansiliste maksete ja sotsiaalmaksu laekumise korda, sealhulgas kogumispensioniga seotud osa ülekandmist.

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatused

Aktsiiseaduse uus redaktsioon korrastas ulatuslikult alkoholi, tubaka ja kütuste mõisteid ning täpsustas aktsiisimäärasid, maksumärkide kasutamist, maksukohustuse tekkimist ja tagatise esitamist. Ettevõtjate jaoks on keskne kontrollida, millise uue määratluse alla kaup kuulub ja millal tekib sellelt maksukohustus.

Maksumärk ja alkoholi liigid

Eelmises redaktsioonis oli maksumärki puudutav säte teise sisuga. Uues redaktsioonis määratleti maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatava turvanõuetele vastava eritunnusena, mis tõendab aktsiisi maksmist.

Alkoholi käsitlevates sätetes esitati eraldi õlle, veini, kääritatud joogi, vahetoote, muu alkoholi ja piirituse mõisted. Uute sätetena lisati muu hulgas veini, vahetoote, muu alkoholi ja piirituse määratlused ning vahutava veini või kääritatud joogi tunnused.

Tubakas ja tubakatooted

Uues redaktsioonis lisati tubaka üldmõiste, mida eelmises redaktsioonis vastava sättena ei olnud.

Tubakatoodete jaotus esitati eraldi sigari, sigarillo, sigareti, suitsetamistubaka ja närimistubaka mõistetena. Närimistubaka ja sigari või sigarillo täpsed määratlused lisati uute sätetena.

Kütuste mõisted ja määrad

Eelmises redaktsioonis olid kütuste määratlused ja paragrahvide sisu teistsuguse ülesehitusega. Uues redaktsioonis määratleti kütus, vedel põlevaine ja biokütus ning eraldi pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ning vedelgaas.

• Pliivaba bensiini aktsiisimääraks sätestati 4500 krooni 1000 liitri kohta.
• Pliibensiini aktsiisimääraks sätestati 6600 krooni 1000 liitri kohta.
• Diislikütuse aktsiisimääraks sätestati 3840 krooni 1000 liitri kohta.
• Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli määraks sätestati 690 krooni 1000 liitri kohta ning redaktsioonis oli eraldi hiljem rakenduv sõnastus.

Maksukohustus ja tagatis

Maksumärkidega seotud maksukohustuse reeglit laiendati tubakatoodetelt aktsiisikaupadele üldisemalt. Importija puhul täpsustati, et maksumärkidelt tekib maksukohustus 91. päeval.

Aktsiisivabastuse loa omaniku maksukohustus seoti täpsemalt olukorraga, kus kaup jäetakse enda valdusse või võõrandatakse.

Tagatise puhul sätestati kohustus ajutises aktsiisivabastuses olevalt kaubalt, kuid omatoodetud põlevkivikütteõli tootjale nähti ette erand. Uue sättena lisati ka tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutamise alus.

Kokkuvõte

Alates 01.07.2006 jõustunud muudatused puudutasid kolme riiklikku maksuvaldkonda. Tulumaksuseaduses täpsustati residentsust, madala maksumääraga territooriumi piirmäära, maksusoodustusega ühingute nimekirja ja ettevõtluskulude mahaarvamisi. Sotsiaalmaksuseaduses korrastati maksuobjekti, maksuvabastusi, riigi makstava sotsiaalmaksu sihtrühmi ning maksustamisperioodi ja laekumise korda. Aktsiiseaduses uuendati alkoholi, tubaka ja kütuste mõisteid ning täpsustati määrasid, maksumärkide kasutamist, maksukohustuse tekkimist ja tagatisi. Praktiliselt tuleb iga tehingu või väljamakse puhul lähtuda uuest määratlusest ja kontrollida, kas muutus maksuobjekt, maksuvabastus, mahaarvamise võimalus või kohustuse tekkimise aeg.