Käibemaksuseaduse muudatuste koondülevaade: uued menetlustähtajad ja Euroopa Liidu mõistete kasutuselevõtt alates 01.03.2014

Alates 01.03.2014 jõustusid käibemaksuseaduse olulised muudatused, mis ühtlustavad siseriiklikku terminoloogiat Euroopa Liidu õigusega ning täpsustavad maksukohustuslaseks registreerimise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise reegleid. Käesolev ülevaade pakub ettevõtjatele praktilist ja vajalikku abi uute menetlustähtaegade, kreeditarvete esitamise korra ning maksuvaba impordi erisuste rakendamisel igapäevases majandustegevuses, aidates vältida võimalikke maksuriske.

Üleminek Euroopa Liidu terminoloogiale

Seaduses asendatakse järjepidevalt mõisted „Euroopa Ühendus” ja „ühendus” mõistetega „Euroopa Liit” ja „liit”. See muudatus puudutab mitmeid sätteid, sealhulgas mõisteid (§ 2 lg 1 p 2 ja 3), kauba eksporti (§ 5 lg 1), kauba importi (§ 6 lg 1, 2 ja 4), imporditava kauba maksustatavat väärtust (§ 13 lg 5 ja 6), käibemaksumäärasid (§ 15 lg 3 ja 4), maksuvaba importi (§ 17 lg 1 ja 2), sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi (§ 31 lg 4), välisesinduste maksusoodustusi (§ 39) ning maksuladustamist (§ 44 lg 1).

Täpsemad muudatused mõistetes ja ekspordis

Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendati vana sõnastus „Euroopa Ühendus (edaspidi ühendus) on territoorium, mis koosneb käesoleva lõike punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest;” uue sõnastusega „ühendus on käesoleva lõike punktis 3 määratletud liikmesriikide territoorium;”. Punktis 3 täpsustati, et liikmesriik on Euroopa Liidu (edaspidi liit) liikmesriigi territoorium.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 muudeti tingimust, mille kohaselt peab maksukohustuslasel olema tolli kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt (varem nõuti tolli kinnitusega dokumenti). Paragrahvi 15 lõike 3 punktis 9 täpsustati, et nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatakse liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist või vabalaost kahe kuu jooksul sinna toimetamisest arvates (varem puudus sõna „vahetult vabatsoonist või vabalaost”).

Maksukohustuslasena registreerimise menetlustähtajad ja alused

Olulised muudatused viidi sisse paragrahvis 20, mis reguleerib maksukohustuslasena registreerimist. Maksuhalduri otsustustähtaegu pikendati seniselt kolmelt tööpäevalt viiele tööpäevale.

Registreerimise menetlustähtajad ja alused

Paragrahvi 20 lõigetes 3 ja 4 asendati senine kolmepäevane tähtaeg viie tööpäevaga. See tähendab, et maksuhaldur registreerib isiku viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest (lg 3) või otsustab registreerimise viie tööpäeva jooksul tõendite saamisest (lg 4).

Paragrahvi 20 lõige 2 sõnastati täielikult ümber. Varasem lause, mis lubas esitada avalduse ka enne registreerimiskohustuse tekkimist, asendati loeteluga juhtudest, mil isik võib esitada avalduse registreerimiseks:

• isikul ei ole registreerimiskohustust § 19 alusel veel tekkinud (§ 20 lg 2 p 1);
• kauba ühendusesisese maksuvaba soetamise korral (§ 20 lg 2 p 2);
• ekspordi korral (§ 20 lg 2 p 3).

Sisendkäibemaksu arvutamine ja mahaarvamine

Paragrahvides 29 ja 31 täpsustati sisendkäibemaksu mahaarvamise ja kreeditarvete esitamise reegleid.

Enne registreerimist tehtud kulutused ja kreeditarved

Paragrahvi 29 lõiget 5 täiendati sätetega, mis lubavad maksukohustuslasel enne registreerimist saadud teenuste sisendkäibemaksu maha arvata maksustamisperioodil, mil neid teenuseid maksustatava käibena edasi osutati. Samuti sätestati selgelt õigus maha arvata enne registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks vastavalt § 32 lõikele 4.

Paragrahvi 29 lõikes 7 täpsustati kreeditarvete esitamist: kreeditarve esitatakse kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu ning seda sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.

Paragrahvi 31 lõikest 6 kustutati nõue, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tolliagentuuri kaudu tasumisel peab maksukohustuslane olema saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni; uue sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui toll on kauba vabastanud. Paragrahvist 31 kustutati ka mitmed viited tagasiulatuvatele rakendussätetele.

Muud maksuvabastused ja arvele esitatavad nõuded

Muudatused puudutavad ka maksuvaba importi, arveid ja muid erisusi.

Maksuvaba import ja arve kohustuslikud andmed

Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et käibemaksuga ei maksustata Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavate rahatähtede ja müntide importi (varem oli kirjas lihtsalt „rahatähed ja mündid”). Punktis 9 tõsteti maksuvaba kaubasaadetise piirmäära 21,98 eurolt 22 eurole.

Paragrahvi 17 lõike 1 punktina 10 lisati uus maksuvaba impordi alus: ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee-ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta (eelmises redaktsioonis see puudus).

Paragrahvi 18 punktis 3 täpsustati viidet, asendades „§ 35 lõikes 1” viitega „§ 35 lõike 1 punktides 1–3”. Paragrahvi 37 lõike 8 punkt 5 (kolmnurktehingu viide arvel) tunnistati kehtetuks. Punkti 7 täiendati viitega paragrahvile 42 seoses kasuminormi maksustamise korra rakendamisega.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toovad alates 01.03.2014 jõustunud käibemaksuseaduse muudatused kaasa terminoloogia olulise ühtlustamise Euroopa Liidu õigusega, asendades senised ühenduse mõisted liidu mõistetega. Ettevõtjate jaoks on kõige olulisemad praktilised muudatused maksuhalduri registreerimismenetluse tähtaegade pikenemine viiele tööpäevale ning uued võimalused enne registreerimist saadud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samuti täpsustati kreeditarvete esitamise korda ja maksuvaba impordi piiranguid, sealhulgas uute maksuvabastuste lisandumist füüsiliste isikute vahelisele kohvi- ja teesaadetistele.