Suur ülevaade riiklike maksuseaduste muudatustest alates 1. jaanuarist 2022

Alates 01.01.2022 astusid Eestis jõusse mitmed olulised riiklike maksude seadusemuudatused, mis mõjutavad nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid. Käesolev koondartikkel annab praktilise ja täpse ülevaate tulumaksu, käibemaksu, aktsiiside, maamaksu ja hasartmängumaksu valdkonnas toimunud muudatustest, aidates tagada korrektse maksuarvestuse.

Tulumaksuseaduse muudatused

Tulumaksuseaduses asendati mõiste 'madala maksumääraga territoorium' mõistega 'maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon'. Paragrahvi 10 lõiked 1, 2 ja 3, mis varem defineerisid madala maksumääraga territooriumi, on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud.

Pensionide ja töövõime osas laiendati maksuvabastust. Paragrahvi 20 lõike 3 punktis 1 ja § 21 lõike 4 punktis 1 sätestatud maksuvabastus laieneb nüüd ka isikutele, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga (eelmises redaktsioonis kehtis see vaid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime).

Paragrahvi 42 lõikes 1 piirati maksuvaba tulu mahaarvamise õigust lepinguriigi residentidega (varem kehtis see kõigile residendist füüsilistele isikutele). Samuti lisati § 44 lõikesse 6 uus punkt 1, mis vabastab lepinguriigi residendi teatud tingimustel tuludeklaratsiooni esitamisest.

Maksustamise ebakõlad ja usaldusfondid

Paragrahvi 1 lõikes 8 ja § 54 lõigetes 1 ja 2 lisati viited paragrahvile 548, et reguleerida maksustamise ebakõlasid. Paragrahvi 2 lõikes 5 täiendati usaldusfondide reegleid, lisades erandi §-s 548 nimetatud tulu korral (varem oli usaldusfond tulumaksust täielikult välistatud).

Käibemaksuseaduse muudatused

Käibemaksuseadusesse lisati täiesti uus paragrahv 29, mis reguleerib maksukohustuse vähendamist tasumata arvetelt. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Nüüd on maksukohustuslasel õigus teatud tingimustel vähendada oma maksukohustust tasumata arve käibemaksusumma võrra.

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestati uued maksuvabastused. Paragrahvi 15 lõike 3 punktis 52 ja lõike 4 punktis 16 sätestati nullprotsendiline käibemaksumäär Euroopa Komisjonile või liidu asutustele võõrandatavatele kaupadele ja teenustele (eelmises redaktsioonis need sätted puudusid).

Paragrahvi 6 lõiget 3 muudeti selliselt, et import toimub Eestis ka juhul, kui on tekkinud tollivõlg ja kaup on toimetatud Eestisse (varem toimus import vaid siis, kui tolliprotseduurile suunamine toimus Eestis).

Aktsiisiseaduse, maamaksu ja hasartmängumaksu muudatused

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tõsteti tubakatoodete aktsiisimäärasid. Sigarettide fikseeritud määr tõusis 86,50 eurolt 91,30 eurole ning suitsetamistubaka määr 97,10 eurolt 101,90 eurole kilogrammi kohta.

Maamaksuseaduse § 10 lõiget 3 muudeti nii, et munitsipaalmaa kaevandamise korral maksab maamaksu kasutaja. Lisati uus lõige 4, mille kohaselt maksab riigimaa kasutaja maamaksu, välja arvatud juhul, kui see on juba kasutustasu sisse arvestatud või tuleneb reaalservituudist.

Hasartmängumaksu seaduses tunnistati kehtetuks ministeeriumidele suunatud sihtotstarbelised eraldised (§ 7 lg 2 p 2-5). Lisati uus rakendussäte § 8 lg 6, mis lubab varem laekunud vahendeid kasutada kuni nende lõppemiseni.

Sotsiaalmaksuseadus

Sotsiaalmaksuseaduse uue redaktsiooni võrdlemisel eelmisega selgub, et deterministlik võrdlus ei tuvastanud vana ja uue redaktsiooni sätetes sisulisi tekstimuudatusi. Seaduse muudatuste massiiv on tühi, mis tähendab, et sotsiaalmaksu arvestamise reeglid jäävad samaks.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 01.01.2022 jõustunud seadusemuudatused kaasa olulisi korrektsioone Eesti maksusüsteemis. Tulumaksuseaduses asendati madala maksumääraga territooriumide mõiste ning laiendati pensionide maksuvabastusi. Käibemaksuseadusesse loodi uus tasumata arvetelt maksukohustuse vähendamise kord ja COVID-19 soodustused. Aktsiisiseaduses tõusid tubakaaktsiisid ning maamaksuseaduses täpsustati riigimaa maksustamist, samal ajal kui sotsiaalmaksuseadus jäi sisuliselt muutumatuks.