Riiklike maksuseaduste muudatused alates 1. jaanuarist 2017

Alates 01.01.2017 jõustusid Eestis mitmed olulised riiklike maksude muudatused, mis mõjutavad tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, maamaksu ja aktsiise. Käesolev koondartikkel annab praktilise ja täpse ülevaate uutest piirmääradest, deklareerimise korrast ning maksuvabastustest, aidates maksumaksjatel uute reeglitega edukalt kohaneda.

Tulumaksuseaduse muudatused

Tulumaksuseaduses jõustusid alates 01.01.2017 mitmed põhimõttelised muudatused, mis puudutavad maksuvaba tulu, mahaarvamisi ja deklareerimise korda.

Mahaarvamised ja maksuvaba tulu

Täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral (§ 23) tõsteti seniselt 2700 eurolt maksustamisperioodil kuni 2832 eurole maksustamisperioodil.

Paragrahvi 25 lõige 4, mis lubas last üksi kasvataval ja lapsehoolduspuhkust kasutanud vanemal eluasemelaenu intressid järgnevate maksustamisperioodide tulust ilma piiranguteta maha arvata, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks. Samas lisati rakendussäte § 61 lõige 49, mida varasemas redaktsioonis ei olnud, mis lubab seda sätet kohaldada neile maksumaksjatele, kellel oli vastav õigus 31.12.2016 seisuga, kuni edasikantud intresside mahaarvamise lõpuni.

Paragrahvi 28 lõiget 1 täiendati uue piiranguga, mille kohaselt võib eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot. Lisaks lisati paragrahvi 28 lõikesse 1 täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud, mis võimaldab abikaasal varaühisuse korral oma maksustatavast tulust maha arvata teise abikaasa kasutamata jäänud mahaarvamiste osa.

Deklareerimine ja tagastamine

Paragrahvi 44 lõige 2, mis lubas residentidest abikaasadel esitada ühise tuludeklaratsiooni, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks. Sellega seoses muudeti ka § 46 lõiget 1, kust kustutati lause, mille kohaselt ühise tuludeklaratsiooni esitanud abikaasad vastutavad tulumaksu tasumise eest solidaarselt. Paragrahvi 46 lõikes 6 muudeti enammakstud maksu tagastamise korda: kui varem tagastati enammakstud tulumaks maksumaksja või tema abikaasa pangakontole, siis uues redaktsioonis tagastatakse see ainult maksumaksja pangakontole (või kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole). Samas sätestab uus rakendussäte § 61 lõige 50, et 2016. aasta eest tuludeklaratsiooni esitamisel kohaldatakse veel vana redaktsiooni ühisdeklaratsiooni ja tagastamise reegleid.

Mitteresidentidele lisati § 29 lõikega 4 õigus väärtpaberite võõrandamisel või investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust kahju maha arvata ja edasi kanda. Seetõttu täiendati § 44 lõiget 4 kohustusega esitada tuludeklaratsioon 31. märtsiks ka mitteresidendist füüsilisele isikule, kes soovib seda kahju edasikandmise õigust kasutada.

Muud tulumaksuseaduse muudatused

Paragrahvi 19 lõikes 2, lõike 3 punktis 11, § 29 lõikes 9 ja § 41 punktis 6 asendati senised viited vanemahüvitise seadusele ja elatisabi seadusele viidetega perehüvitiste seadusele.

Paragrahvi 19 lõike 3 punktis 12 ajakohastati hüvitiste saajate ja seaduste loetelu, viidates nüüd avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lg 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41 ning hädaolukorra seaduse § 45 alusel makstavatele hüvitistele ja toetustele.

Paragrahvi 34 punktis 12 täpsustati, et sotsiaalkindlustuse makseid ei tohi ettevõtlustulust maha arvata juhul, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

Paragrahv 57, mis reguleeris intressist teatamise kohustust Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule makstud intresside puhul, tunnistati uues redaktsioonis täielikult kehtetuks ja kustutati koos kõigi lõigetega (lg 1 kuni lg 9).

Käibemaksuseadus

Käibemaksuseaduse muudatused tõid kaasa uued reeglid liidu institutsioonidele ning laiendasid pöördmaksustamise erikorda.

Maksusoodustused liidu institutsioonidele

Paragrahvi 15 lõikesse 3 lisati uus punkt 5 ja lõikesse 4 uus punkt 14, mida varasemas redaktsioonis ei olnud. Need sätted kehtestavad nullprotsendise käibemaksumäära kaubale ja teenusele, mis võõrandatakse või osutatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile tingimusel, et selle kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot (välja arvatud kommunaalmaksed, kütus ja sideteenused).

Paragrahvi 15 lõiget 5 muudeti, et laiendada viiteid uutele punktidele ning sätestada, et valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik kinnitab käibemaksuvabastustõendil ka Eestis asuva liidu institutsiooni õigust nullprotsendise käibemaksumääraga soetustele.

Paragrahvi 39 lõiget 1 muudeti oluliselt: uues redaktsioonis on importimisel käibemaksust vabastatud subjektide loetelu ajakohastatud (sealhulgas rahvusvahelise organisatsiooni esindus või peakorter). Käibemaksu tagastamise osas sätestati uues redaktsioonis, et tagastust kohaldatakse nimetatud esindustele, asutustele, erimissioonidele, peakorteritele ja füüsilistele isikutele, kuid sellest ringist on nüüd välja arvatud liidu institutsioonid, kuna neile kohaldub edaspidi otse nullprotsendiline käibemaksumäär.

Metalltoodete erikord ja muud täpsustused

Paragrahvi 41 pealkirja täiendati sõnadega 'ja metalltoodete' ning lõikesse 2 lisati uus punkt 5, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab käibemaksuga maksustamise erikorra (pöördmaksustamise) kohaldamise konkreetsetele metalltoodetele määratletud KN koodidega (nt 7208–7220, 7222, 7225, 7226, 7228, 73011000, 730300–7306, 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420 ja 73143900).

Paragrahvi 10 lõike 5 punktis 10 asendati viide välisõhu kaitse seadusele viitega atmosfääriõhu kaitse seadusele.

Paragrahvi 15 lõike 2 punktis 3 asendati perioodiliselt väljaantava trükise sätte lõpus olnud semikoolon punktiga.

Sotsiaalmaksuseadus

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused täpsustavad haigushüvitiste maksustamist ja registrite andmete võrdlemist.

• Paragrahvi 3 punkti 3 muudatusega täpsustati haigushüvitise sotsiaalmaksust vabastamise tingimusi. Kui varem ei maksustatud sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületanud töötaja keskmist töötasu, siis uue redaktsiooni kohaselt kehtib maksuvabastus haigushüvitisele, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva eest ja mis vastab nimetatud seaduse tingimustele.
• Paragrahvi 6 lõike 2 muudatusega asendati viide riiklike peretoetuste seadusele viitega perehüvitiste seadusele. Sotsiaalmaks arvutatakse nüüd perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud toetuse summalt, mitte enam riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2 nimetatud summalt.
• Paragrahvi 6 lisati uus lõige 5, mida varasemas seaduse redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt kohaldab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
• Paragrahvis 12 muudeti andmete võrdlemise aluseid. Eelmises redaktsioonis võrreldi andmeid maksukohustuslaste registrist ja riikliku pensionikindlustuse registrist. Uue redaktsiooni kohaselt toimub andmete võrdlemine maksukohustuslaste registri ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahel.

Maamaksuseadus

Maamaksuseaduse muudatustega võetakse kasutusele uus maamaksu infosüsteem, mis muudab oluliselt andmete edastamise ja töötlemise korda.

• Maamaksu arvutab nüüd Maksu- ja Tolliamet kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal (§ 1 lg 3). Varasemas redaktsioonis arvutati maamaks kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal.
• Maksumäärade muutmise korral sisestab kohaliku omavalitsuse üksus muudetud määrad otse maamaksu infosüsteemi hiljemalt 1. veebruariks (§ 5 lg 3). Varasemalt esitas kohalik omavalitsus need andmed Maksu- ja Tolliametile.
• Kehtetuks on tunnistatud paragrahv 5 lõiked 4 ja 5, mis reguleerisid maa omaniku andmete muudatuste esitamist ning andmete loetelu kehtestamist ministri määrusega.
• Paragrahvi 5 lõikesse 3 lisati uued sätted, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: kohaliku omavalitsuse üksus esitab alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu 1. veebruariks ning on kohustatud kontrollima infosüsteemis olevate andmete õigsust ja vajaduse korral neid parandama või täiendama.
• Uue paragrahvi 12 kohaselt, mida varasemas redaktsioonis ei eksisteerinud, kohustatakse kohalikke omavalitsusi sisestama alusandmed infosüsteemi 2017. aasta 1. veebruariks.
• Paragrahvis 5 lõikes 2 eemaldati andmekogu põhimääruse kehtestamise sätte juurest vigane viide './../vaheleht.html'.
• Paragrahvis 10 lõikes 3 asendati sõna 'maavaravaru' sõnaga 'maavara' ning paragrahvis 13 lõikes 1 eemaldati tühik, muutes teksti kujule '1993.aasta'.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Aktsiisiseaduse muudatused toovad kaasa aktsiisimäärade tõusu tubakatoodetele ja maagaasile, samuti laiendatakse väikeõlletootjate soodustusi.

Väikeõlletootjate soodustused

Paragrahvi 46 lõike 1 kohaselt tõsteti väikeõlletootja soodusmäära (50 protsenti tavapärasest aktsiisimäärast) kohaldamise piirmäära seniselt 3000 hektoliitrilt kalendriaastas kuni 6000 hektoliitrini eelmisel kalendriaastal toodetud õlle puhul. Samuti lisati reegel, et õlletootmise alustamisel kohaldatakse soodusmäära siis, kui planeeritav aastane tootmismaht on kuni 6000 hektoliitrit.

Paragrahvi 46 lõikes 9 tõsteti seotud õlletootjate summaarset tootmismahtu, mille puhul neid veel väikeõlletootjana käsitatakse, seniselt 3000 hektoliitrilt 6000 hektoliitrini.

Paragrahvi 46 lõike 10 kohaselt muutus ka andmete esitamise kord maksuhaldurile. Varasemas redaktsioonis pidid kõik väikeõlletootjad esitama andmed enne soodusmäära kohaldamist. Uue korra järgi peab Eestis tootmist alustav väikeõlletootja esitama andmed planeeritava mahu kohta, samas kui välisriigis asuv väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik peab esitama andmed eelmise kalendriaasta toodangu mahu kohta (või tootmise alustamisel planeeritava mahu kohta) ning vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.

Aktsiisimäärade tõus ja kehtetuks muutuvad sätted

Paragrahvi 56 lõike 1 kohaselt tõusis sigarettide fikseeritud aktsiisimäär seniselt 58,00 eurolt 63,50 eurole 1000 sigareti kohta. Samas lõikes sätestatud minimaalselt makstav aktsiisitase tõusis seniselt 97,20 eurolt 104,98 eurole 1000 sigareti kohta.

Paragrahvi 56 lõike 3 kohaselt tõusis suitsetamistubaka aktsiisimäär seniselt 65,88 eurolt 71,15 eurole ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.

Paragrahvi 66 lõike 10 kohaselt tõusis maagaasi aktsiisimäär seniselt 33,77 eurolt 40,52 eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta.

Paragrahvi 27 lõike 1 punktis 28 sätestatud aktsiisivabastus, mis puudutas teatud biokütuseid kuni 2011. aasta 27. juulini, on uues redaktsioonis tunnistatud kehtetuks.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toovad 1. jaanuaril 2017 jõustunud seadusmuudatused kaasa olulisi ümberkorraldusi Eesti maksusüsteemis. Tulumaksuseaduses kaotatakse abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus ja üksikvanemate eluasemelaenu intresside edasikandmise õigus, kuid kehtestatakse vajalikud üleminekusätted. Samuti piiratakse eluasemelaenu intresside mahaarvamist 300 euroga ja tõstetakse pensionäride täiendavat maksuvaba tulu. Käibemaksuseaduses kehtestatakse liidu institutsioonidele nullprotsendiline määr ja laiendatakse pöördmaksustamist teatud metalltoodetele. Sotsiaalmaksuseaduses täpsustatakse haigushüvitiste maksuvabastust ning maamaksuseaduses minnakse üle uuele infosüsteemile. Aktsiisiseaduse muudatustega tõusevad tubakatoodete ja maagaasi aktsiisimäärad, kuid väikeõlletootjate soodusmäära piirmäära kahekordistatakse 6000 hektoliitrini.