2011. aasta alguse riiklike maksude muudatuste ülevaade

Alates 01.01.2011 muutusid mitme riikliku maksu seaduse redaktsioonid ning praktiline mõju koondub eelkõige eurole ülemineku, uute piirmäärade, aktsiisimäärade ja maksuarvestuse korra täpsustuste ümber. Ülevaade aitab eristada sisulisi muudatusi nendest kohtadest, kus varasem säte kustutati ja uues redaktsioonis lisati tagasi sama või väga sarnase sisuga.

Peamine suund: kroonidelt eurodele üleminek

01.01.2011 jõustunud redaktsioonide ühine joon on rahaliste väärtuste teisendamine eurodesse. Muudatused ei puudutanud ainult maksusummasid, vaid ka registreerimiskohustuse piirmäärasid, maksuvabastuse piire, deklaratsioonide esitamise andmeid, arvetel näidatavaid summasid ja aktsiisimäärasid.

• Käibemaksuseaduses muutusid näiteks registreerimiskohustuse piirmäär 250 000 kroonilt 16 000 eurole, kaugmüügi piirmäär 550 000 kroonilt 35 000 eurole ja lihtsustatud arve piir 2500 kroonilt 160 eurole.
• Maamaksuseaduses asendus 1000-kroonine tasumispiir 64 euroga ning 50-kroonised väikesed piirmäärad 5 euroga.
• Hasartmängumaksu seaduses asendusid mängulaua, mänguautomaadi ja osavusmängu mänguautomaadi kroonipõhised määrad eurodes määradega.
• Aktsiisiseaduses esitati alkoholi, tubakatoodete, kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärad eurodes ning sunniraha ülemmäärana kasutati 3200 eurot senise 50 000 krooni asemel.
• Pakendiaktsiisi seaduses ei ole uues redaktsioonis enam varasemat sätet, mille järgi aktsiis tuli maksta täiskroonides.

Miks see oli maksumaksjale praktiline muudatus

Praktiliselt tähendas see, et maksumaksja pidi alates 01.01.2011 lähtuma eurodes väljendatud künnistest ja määradest. Eriti oluline oli see käibemaksukohustuslaseks registreerimisel, maamaksu tasumise tähtaegade hindamisel, hasartmängumaksu ja aktsiisimäärade arvestamisel ning deklaratsioonidel esitatavate summade vormistamisel.

Tulu- ja käibemaksu muudatused

Tulumaksuseaduse ja Käibemaksuseaduse muudatused olid koondis kõige mahukamad. Tulumaksuseaduses lisandusid investeerimiskonto reeglid ja täpsustusid püsiva tegevuskoha ning seotud isikute sätted. Käibemaksuseaduses oli lisaks eurole üleminekule praktiliselt oluline kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra lisamine.

Tulumaksuseadus: uus investeerimiskonto loogika

Investeerimiskonto reeglid lisati § 17 juurde. Eelmises redaktsioonis sellist regulatsiooni vastavate muudatuskirjete järgi ei olnud. Uues redaktsioonis seoti finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamine sellega, et finantsvara soetatakse investeerimiskontol oleva raha eest ning finantsvaralt saadud tulu kantakse viivitamata investeerimiskontole.

• Lisati finantsvarana käsitatavate vara- ja lepingutüüpide loetelu.
• Lisati investeerimiskonto sissemakse ja väljamakse käsitlus.
• Lisati tuludeklaratsiooni esitamise kohustus isikule, kes tegi maksustamisperioodil investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid.
• Lisati piirang kasutada investeerimiskontol olevat raha muude kohustuste tagatisena.

Tulumaksuseadus: püsiv tegevuskoht ja seotud isikud

Püsiva tegevuskoha mõiste muudeti üldisemaks. Vana redaktsioonis oli § 7 lg 1 sõnastatud kohana ning sellele järgnes näidisloetelu, uues redaktsioonis määratleti püsiv tegevuskoht majandusüksusena. § 7 lg 2 vana redaktsioon keskendus mitteresidendi esindajale, kes oli volitatud ja korduvalt tegi mitteresidendi nimel tehinguid; uues redaktsioonis kirjeldatakse püsiva tegevuskoha tekkimist geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse kaudu või lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu.

Seotud isikute käsitluses lisati üldreegel ühise majandusliku huvi ja valitseva mõju kohta ning uued sätted siirdehinna turuväärtuse erinevuse maksustamiseks. See muutus on oluline, sest vana loetelupõhine struktuur asendus uues redaktsioonis üldisema ja täpsustava ülesehitusega.

Käibemaksuseadus: kassapõhine erikord

§ 44 vana pealkiri oli „Füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord“, kuid uues redaktsioonis on pealkiri „Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord“. Varasemas redaktsioonis oli erikord seotud füüsilisest isikust ettevõtjaga. Uues redaktsioonis on erikord seotud maksukohustuslasega, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest 200 000 eurot.

• Uus erikord nõuab maksuhalduri kirjalikku teavitamist.
• Erikorra rakendamisel seotakse käibe tekkimise aeg teatud toimingutega ning sisendkäibemaksu mahaarvamine tasumisega.
• Kui käive ületab kalendriaasta algusest 200 000 eurot, tuleb erikorra rakendamisest loobuda.
• Uues redaktsioonis lisati ka käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõue erikorra rakendajale.

Sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks

Sotsiaalmaksuseaduse, Maamaksuseaduse ja Raskeveokimaksu seaduse muudatused olid võrreldes tulu- ja käibemaksuga kitsamad, kuid praktilises arvestuses olulised. Need puudutasid peamiselt eurodes väljendatud piirmäärasid, ümardamisreeglite kadumist ja tabelite või viidete korrastamist.

Sotsiaalmaksuseadus

Sotsiaalmaksuseaduses asendus laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondade ning nendega seotud isikute tasuta kollektiivtoitlustamise maksuvaba päevapiir 90 kroonilt 6 eurole. Uues redaktsioonis ei ole enam § 9 lg 9 sätet, mille järgi iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaks ümardati täiskroonideks.

Lisaks lisati rakendussäte enne 01.01.2011 tehtud erisoodustuste kohta. Selle järgi võib Tulumaksuseaduse § 61 lg 43 olukorras enne 01.01.2011 tehtud erisoodustuselt ja sellelt tasutud tulumaksult makstud sotsiaalmaksu maha arvata § 2 lg 1 p 7 alusel tasutavast sotsiaalmaksust.

Maamaksuseadus

Maamaksuseaduses muutus maamaksu tasumise piirmäär: vana 1000-kroonine piir asendus 64 euroga. Samuti asendusid 50-kroonised piirid 5 euroga nii väikese maksusumma kui ka intressinõude puhul. Need muudatused mõjutavad otseselt seda, millal ja millises ulatuses maamaks tasutakse ning millal väikese summa puhul maksuteadet ei väljastata või intressinõuet ei esitata.

Seaduses muutusid ka mitme paragrahvi pealkirjad. Näiteks § 8 vana pealkiri „Maamaksuteate elektrooniline kättetoimetamine“ asendus pealkirjaga „Maksukohustuse tekkimine“ ning järgmiste paragrahvide pealkirjad nihkusid samuti uue ülesehituse järgi.

Raskeveokimaksu seadus

Raskeveokimaksu seaduses viidi maksumäärade tabel eurodesse. Vana redaktsiooni tabelis olid määrad kroonides kvartali kohta, uues redaktsioonis eurodes kvartali kohta. Lisaks parandati viiteid, näiteks asendati „lõigetes 1 1 ja 2“ kujuga „lõigetes 11 ja 2“.

Mitu muudatust olid vormistuslikud: eemaldati ajavööndi tähiseid Riigi Teataja viidetest, korrigeeriti sulgude ja semikoolonite ümbruse tühikuid ning lisati § 12 tekstiga „[Käesolevast tekstist välja jäetud.]“. Need muudatused ei kirjelda uut maksupõhimõtet, kuid korrastavad redaktsiooni kasutamist.

Aktsiisid ja hasartmängumaks

Aktsiisidega seotud seadustes oli kõige nähtavam rahaliste määrade eurodesse viimine. See puudutas nii hasartmängumaksu kui ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi. Pakendiaktsiisi seaduses väljendus eurole üleminek kõige selgemalt täiskroonides maksmise nõude kadumisena.

Hasartmängumaksu seadus

Hasartmängumaksu seaduse § 6 varasemad kroonides määrad asendati eurodes määradega. Varem oli mängulaua maksumäär 20 000 krooni, mänguautomaadi maksumäär 7000 krooni ja osavusmängu mänguautomaadi maksumäär 500 krooni. Uues redaktsioonis on vastavad määrad 1278,23 eurot, 447,38 eurot ja 31,95 eurot.

Deklaratsioonivormide kehtestamise volitus muutus samuti: vana redaktsioonis oli see rahandusministril, uues redaktsioonis valdkonna eest vastutaval ministril. Lisaks ei ole uues redaktsioonis enam teiste seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätteid §-des 9–13.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Aktsiisiseaduses muudeti eurodesse suur hulk maksumäärasid. Alkoholi puhul asendusid näiteks õlle, kääritatud joogi, veini, vahetoote ja muu alkoholi kroonipõhised määrad eurodes määradega. Tubakatoodete puhul lisati eurodes sigarettide fikseeritud määr ja miinimummäär ning määrad sigaritele, sigarillodele ja suitsetamis- või närimistubakale.

Kütuse ja elektrienergia puhul asendusid kroonides määrad eurodes määradega pliivaba bensiini, pliibensiini, lennukibensiini, petrooleumi, vedelgaasi, diislikütuse, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, maagaasi, kivisöe, pruunsöe, koksi, põlevkivi ja elektrienergia kohta. Seaduses muutusid ka tegevuslubade ja aktsiisivabastuse lubadega seotud sunniraha piirmäärad: 50 000 krooni asemel on uues redaktsioonis 3200 eurot.

Pakendiaktsiisi seadus

Pakendiaktsiisi seaduse § 3 lg 2, mille järgi aktsiis tuli maksta täiskroonides, on uues redaktsioonis kehtetuks tunnistatud. See on kooskõlas teiste sama kuupäeva maksuseaduste muudatustega, kus kroonipõhised arvestusreeglid asendusid eurodes väljendatud või eurole vastava arvestusega.

Lisaks muutusid pealkirjad: § 11 vana pealkiri „Kohustuste üleandmine“ asendus pealkirjaga „Arvestuse pidamine“ ning § 14 vana pealkiri „Seaduse rakendamine“ asendus pealkirjaga „Seaduse jõustumine“.

Vormilised ja struktuursed muudatused

Mitmes redaktsioonide võrdluses on sätteid, mis on kustutatud ja lisatud tagasi sama või peaaegu sama sisuga. Selliste kirjete praktiline tähendus ei ole alati uus maksureegel, vaid redaktsiooni tehniline või struktuurne korrastamine. Artikli sisuline fookus on seetõttu kohtadel, kus vana ja uus tekst erinevad maksumaksja jaoks: eurodes piirmäärad, uued erikorrad, täpsustunud definitsioonid, kadunud sätted ja uued rakendussätted.

• Kui säte oli eelmises redaktsioonis olemas ja uues redaktsioonis enam mitte, on seda kirjeldatud kustutatud sättena.
• Kui säte lisati uude redaktsiooni ning eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, on seda kirjeldatud lisatud sättena.
• Kui vana ja uus tekst erinevad sisuliselt või sõnastuslikult, on välja toodud vana ja uue redaktsiooni vahe.

Kokkuvõte

01.01.2011 jõustunud riiklike maksude muudatuste ühine praktiline telg on eurole üleminek. Käibemaksu-, maa-, hasartmängumaksu-, raskeveokimaksu- ja aktsiisiseadustes asendati kroonides väljendatud määrad ja piirmäärad eurodes summadega. Tulumaksuseaduses lisandusid investeerimiskonto reeglid ning täpsustusid püsiva tegevuskoha ja seotud isikute sätted. Sotsiaalmaksuseaduses kadus täiskroonides ümardamise reegel ning muutus toitlustamise piirmäär. Pakendiaktsiisi seaduses tunnistati kehtetuks täiskroonides maksmise nõue. Lisaks tehti mitmes seaduses paragrahvide pealkirjade, viidete ja redaktsiooni ülesehituse korrastusi.