2010. aasta alguses jõustunud riiklike maksude muudatuste koond

01.01.2010 jõustunud riiklike maksude muudatuste koond võtab kokku samal kuupäeval kehtima hakanud muudatused kuues maksuseaduses. Ülevaade aitab näha, millistes seadustes muutusid maksumäärad, maksuvabastused, deklareerimise või tasumise tähtajad ning millised sätted lisati, muudeti või jäeti uuest redaktsioonist välja.

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseaduse muudatused puudutasid eeskätt tulumaksumäära, maksuvaba tulu, annetuste ja tulumaksusoodustusega nimekirja korda ning mitut tulu ja deklareerimisega seotud sätet.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 01.12.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 515 muudatust: 99 lisatud, 294 muudetud ja 122 kustutatud kirjet.

Maksumäärad ja maksuvaba tulu

Tulumaksuseaduse muudatustega fikseeriti tulumaksumäär ja maksuvaba tulu suurus kindlal tasemel, loobudes varasematest aastatepõhistest progresseeruvatest muudatustest.

• Paragrahvi 4 lõikes 1 kehtestati tulumaksu määraks 21%. Varasemas redaktsioonis oli ette nähtud määra järkjärguline langetamine aastate lõikes (2010. aastal 20%, 2011. aastal 19% ja alates 2012. aastast 18%), mis uuest redaktsioonist kustutati.
• Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestati uus jagaja 0,79 maksuobjekti jagamisel enne maksumääraga korrutamist. Varasemad aastatepõhised jagajad (2010. aastal 0,80, 2011. aastal 0,81 ja alates 2012. aastast 0,82) kustutati seadusest.
• Paragrahvis 23 sätestati maksuvaba tulu suuruseks 27 000 krooni. Varasemad punktid, mis nägid ette maksuvaba tulu tõusu (2010. aastal 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni), kustutati.

Tulumaksusoodustusega nimekiri ja annetused

Olulised muudatused puudutavad tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamist ning annetuste mahaarvamist.

• Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatakse nüüd, et nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist. Varasemas redaktsioonis vastavat sätet sellisel kujul ei olnud.
• Paragrahvi 11 lõikes 4 muudeti sätte sõnastust, asendades senised nimekirja kandmise nõuded välistavate asjaoludega ehk tingimustega, mille korral ühingut nimekirja ei kanta.
• Paragrahvi 11 lõigetes 7, 8 ja 9 lisati uued sätted, mis reguleerivad ühingu nimekirjast kustutamist, nimekirja koostamise korda ning taotluste esitamise tähtaegu.
• Paragrahvi 27 pealkirja muudeti, uueks pealkirjaks on 'Kingitused ja annetused'. Varasem pealkiri sisaldas ka ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse, mille mahaarvamise õigus (§ 27 lõige 2) uuest redaktsioonist täielikult kustutati.

Muud tulu ja deklaratsioonidega seotud muudatused

Seaduses täpsustati ka mitmeid muid tulu teenimise ja deklareerimisega seotud reegleid.

• Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse nüüd, et mitteresidendi makstud tulumaks laekub riigile. Varasemas redaktsioonis oli see lõige kehtetu.
• Paragrahvi 13 lõike 3 punktis 12 muudeti vormiriietuse kompensatsiooni sätet, jättes maksuvabastuse alla vaid kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstava kompensatsiooni.
• Paragrahvi 13 lõike 3 punktis 14 lisati uus maksuvabastus jälitustegevuse seaduse alusel salajasele koostööle kaasatud isikutele teostatud rahalistele maksetele.
• Paragrahvi 26 lõikes 1 muudeti koolituskulude mahaarvamise õigust alla 26 aasta vanuste isikute puhul.
• Paragrahvi 44 lõikes 1 täpsustati eeltäidetud tuludeklaratsiooni kättesaadavaks tegemise ja andmete kontrollimise korda Maksu- ja Tolliameti poolt.

Käibemaksuseadus (KMS)

Käibemaksuseaduse muudatused olid ulatuslikud ja keskendusid teenuste käibe tekkimise kohale, käibemaksugrupile, elektroonilisele deklareerimisele, ühendusesisese käibe aruandlusele ja tagastamismenetlusele.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 16.09.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 498 muudatust: 121 lisatud, 281 muudetud ja 96 kustutatud kirjet.

Teenuse käibe tekkimise koha uued põhimõtted

Alates 01.01.2010 muutus oluliselt teenuse käibe tekkimise koha määramise kord (§ 10). Uue redaktsiooni kohaselt on teenuse käibe tekkimise koht üldreeglina Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (§ 10 lg 1). Varasemas redaktsioonis sellist laiaulatuslikku üldreeglit ei olnud.

Seadusesse lisati täpsed erisused ja loetelud teenustest, mille käibe tekkimise koht on Eesti (§ 10 lg 2). Nende hulka kuuluvad kultuuri-, spordi- ja meelelahutusteenused, reisijatevedu, toitlustusteenused ning transpordivahendi lühiajaline üürile andmine. Varem reguleeris see lõige teenuste osutamist konkreetselt Eesti maksukohustuslasele.

Samuti sätestatakse uues redaktsioonis juhud, mil teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lg 4). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet sellisel kujul ei eksisteerinud. Lisaks määratleti täiesti uue sättena transpordivahendi lühiajalise üüri mõiste, milleks loetakse üürimist kuni 30 kalendripäevaks ja laevade puhul kuni 90 kalendripäevaks (§ 10 lg 7).

Käibemaksugruppide moodustamine ja ühine deklareerimine

Olulise uuendusena asendatakse senine ühe maksukohustuslasena registreerimise kord käibemaksugrupi mõistega (§ 26 lg 1). Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta uue korra kohaselt enam käibeks (§ 26 lg 7), samas kui eelmises redaktsioonis sellist vabastust ei olnud.

Käibemaksugrupp registreeritakse ühise esindusisiku nimele, kes esitab grupi eest ühise käibedeklaratsiooni (§ 26 lg 4). Varasemas redaktsioonis pidid ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitama käibedeklaratsioonid eraldi.

Deklareerimise üldises korras kehtestatakse nõue, et käibedeklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud (§ 27 lg 1). Varasemas seaduses sellist kohustust ei sisaldunud.

Ühendusesisese käibe aruandlus ja tagastamise menetlus

Aruandluse valdkonnas muudeti senise kauba ühendusesisese käibe aruande nimetus lihtsalt ühendusesisese käibe aruandeks (§ 28 pealkiri). Aruande esitamise kohustus laieneb nüüd lisaks kaubale ka teenustele, mida osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja mis kuuluvad maksustamisele teenuse saaja poolt (§ 28 lg 1 p 2).

Sisendkäibemaksu tagastamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele kehtestatakse uus elektrooniline kord (§ 35 lg 1). Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt asukohariigi maksuhalduri kaudu hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks. Maksuhaldur peab taotluse rahuldamisest või keeldumisest teatama üldjuhul nelja kuu jooksul.

Muudatused maksukohustuses ja uued maksuvabastused

Maksukohustuse osas lisati säte, et välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui ta ei osale tehingus selle tegevuskoha kaudu (§ 3 lg 3). Varasemas redaktsioonis vastavat reeglit ei olnud.

Käibe mõistet laiendati kauba sundvõõrandamisele tasu eest (§ 4 lg 1 p 4), mida eelmises redaktsioonis käibena ei käsitletud. Samas tunnistati kehtetuks säte, mille kohaselt ei tekkinud käivet ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelistest tehingutest (§ 4 lg 2 p 5).

Uute maksuvabastustena lisati seadusesse aktsiisilattu paigutatud aktsiisikauba võõrandamine ilma laost väljatoimetamiseta (§ 15 lg 3 p 12) ning kaubasaadetiste import väärtusega kuni 344 krooni (§ 17 lg 1 p 9), mida varem maksuvabalt importida ei saanud.

Sotsiaalmaksuseadus (SMS)

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused olid kitsamad ning puudutasid sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate summade loetelu ja tehnilisi sõnastusparandusi.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 01.07.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 3 muudatust: 0 lisatud, 3 muudetud ja 0 kustutatud kirjet.

Muudatused sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate summade loetelus

Sotsiaalmaksuseaduse paragrahvis 3 tehti kaks muudatust, millest üks on sisulist laadi ja teine vormiline täpsustus.

Paragrahvi 3 punktis 10 muudeti maksuvabastuse ulatust järgmiselt:

• Eelmises redaktsioonis vabastati sotsiaalmaksust nii politseiteenistuse seaduse § 26 kui ka kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavad väljamaksed.
• Uues redaktsioonis on politseiteenistuse seaduse viide eemaldatud, mistõttu sotsiaalmaksuga ei maksustata edaspidi ainult kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid.

Paragrahvi 3 punktis 11 viidi sisse väike kirjavormi muudatus, kus senine suure algustähega sõna 'Kehtetu' asendati uues tekstis väikese algustähega sõnaga 'kehtetu'.

Tehnilised korrektuurid sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudes

Paragrahvi 6 punktis 10 tehti keeleline parandus, mis puudutab laste kasvatamisega seotud sotsiaalmaksu erijuhtusid.

Selles punktis parandati järgmine viga:

• Eelmises redaktsioonis oli tekstis kirjas kokkukirjutatud sõnaühend 'alla19-aastast'.
• Uues redaktsioonis lisati puuduv tühik, muutes selle korrektseks kujuks 'alla 19-aastast'.

Maamaksuseadus (MaaMS)

Maamaksuseaduse muudatused muutsid maksu tasumise tähtaegu, maksuteadete kättetoimetamise korda, maksu mittemääramise piirmäära ning maksukohustuse tekkimise kirjeldust.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 02.07.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 39 muudatust: 4 lisatud, 35 muudetud ja 0 kustutatud kirjet.

Uued maamaksu tasumise tähtajad ja piirmäärad

Seaduse muudatusega muudeti oluliselt maamaksu tasumise korda (§ 7 lg 1). Varasema kolmes osas tasumise asemel (mis toimus 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks) kehtestati uus süsteem:

• Kuni 1000-kroonine maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks.
• Kui maamaks ületab 1000 krooni, tuleb 31. märtsiks tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

Samuti tõsteti piirmäärasid, millest väiksemaid summasid ei määrata ega nõuta. Kui varem ei määratud maamaksu ja ei väljastatud maksuteadet alla 20-kroonise summa puhul (§ 7 lg 3), siis uue redaktsiooni kohaselt on see piir 50 krooni. Samamoodi tõsteti tasumata maamaksult arvutatud intressi sissenõudmise piiri (§ 7 lg 6) – intressi ei arvestata ega nõuta, kui see on väiksem kui 50 krooni (varem 20 krooni).

Maksuteadete väljastamine ja elektrooniline kättetoimetamine

Olulise uuendusena sätestati maamaksuteate elektrooniline kättetoimetamine (§ 7). Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajatele, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maksuhaldur edastab isiku e-posti aadressile teavituse selle kohta, et maksuteade on e-maksuametis kättesaadavaks muutunud.

Muutusid ka teadete väljastamise ja nendest teavitamise tähtajad. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksuteate hiljemalt 15. veebruariks (§ 7 lg 2), samas kui varem tehti seda hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Kui maksumaksja ei ole maksuteadet kätte saanud, on ta kohustatud sellest teavitama Maksu- ja Tolliametit 30 päeva jooksul alates 25. veebruarist (§ 7 lg 4) – varem oli selleks tähtajaks 15. aprill.

Maksukohustuse tekkimine ja andmete esitamine

Uue redaktsiooni kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril (§ 8 lg 1). Maksuteade väljastatakse isikule, kes on 1. jaanuari seisuga kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Varasemas redaktsioonis sõltus kohustuse tekkimine sellest, kas maa omandati enne või pärast 1. juulit.

Kohalikud omavalitsused peavad esitama maa omaniku või kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 1. veebruariks (§ 5 lg 4). Varasemalt esitati andmeid kaks korda aastas – 1. veebruariks ja 1. augustiks.

Maksuvabastuste kohaldamine ja struktuursed muudatused

Seaduses täpsustati maksuvabastuste kohaldamise algust (§ 4 lg 3). Teatud maksuvabastusi (nt § 4 lg 1 p 1, 1 1 ja 7 ning lg 2) kohaldatakse vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui alus tekib täpselt 1. jaanuaril, rakendub vabastus samast päevast.

Lisaks viidi seaduses läbi ulatuslik sätete ümberstruktureerimine. Paljude paragrahvide pealkirju ja sisu asukohti muudeti (näiteks paragrahvid 8, 9, 10, 11 ja 12), et muuta seaduse ülesehitust loogilisemaks. Seaduse algset jõustumist puudutavad sätted viidi üle uude paragrahvi 13, mida varasemas redaktsioonis ei eksisteerinud.

Raskeveokimaksu seadus (RVMS)

Raskeveokimaksu seaduses muudeti maksuvabastuse saajate loetelu ning uuest tekstist eemaldati piirivalve raskeveokite eraldi nimetamine.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 01.07.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 1 muudatust: 0 lisatud, 1 muudetud ja 0 kustutatud kirjet.

Muudatused maksuvabastuste korras

Raskeveokimaksu seaduse paragrahvis 8 tehti oluline muudatus, mis puudutab maksuvabastuse saajate ringi. Selles paragrahvis sätestatakse asutused, mille raskeveokid on vabastatud raskeveokimaksust, tagades seeläbi teatud riiklikele ja kohalikele pääste- ning turvaasutustele soodsama korra.

Võrreldes eelmise redaktsiooniga on uuest tekstist eemaldatud piirivalve raskeveokid. See tähendab, et piirivalve ei ole enam eraldiseisva asutusena maksuvabastuse saajate seas nimetatud, mis muudab seaduse rakendamist praktikas.

Võrdlus eelmise ja uue redaktsiooni vahel

Selleks, et mõista muudatuse ulatust, on kasulik võrrelda otseselt vana ja uut tekstilist sõnastust:

• Eelmises redaktsioonis (kehtis kuni 31.12.2009): Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid.
• Uues redaktsioonis (kehtib alates 01.01.2010): Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid.

Nagu võrdlusest näha, on uuest tekstist välja jäetud sõna 'piirivalve'. Muud muudatused peale viidatud asutuse eemaldamise ja uue viite lisamise puuduvad.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS)

Aktsiisiseaduse muudatused tõstsid mitmeid alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrasid ning täpsustasid maksumärgistamise ja üleminekusätete korda.

• Eelmise redaktsiooni kehtivusaeg oli 01.07.2009–31.12.2009.
• Uus redaktsioon hakkas kehtima 01.01.2010.
• Võrdluses tuvastati 157 muudatust: 32 lisatud, 97 muudetud ja 28 kustutatud kirjet.

Alkoholiaktsiisi ja maksumärgistamise muudatused

Alates 1. jaanuarist 2010 tõusid oluliselt alkoholi aktsiisimäärad, mõjutades õlut, veine, kääritatud jooke, vahetooteid ja muud alkoholi. Samuti karmistati maksumärgistamise reegleid kangele alkoholile ning lisati uus vabastus ravimitele.

• Õlle aktsiisimäär tõusis seniselt 77 kroonilt 85 kroonile etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris (§ 46 lg 1).
• Kääritatud joogi ja veini (kuni 6% vol) aktsiisimäär tõusis 451 kroonilt 496 kroonile hektoliitri kohta (§ 46 lg 2).
• Üle 6% vol etanoolisisaldusega kääritatud jookide ja veinide aktsiisimäär tõusis 1040 kroonilt 1144 kroonile hektoliitri kohta (§ 46 lg 3 ja lg 4).
• Vahetoote aktsiisimäär tõusis 2222 kroonilt 2444 kroonile hektoliitri kohta (§ 46 lg 5).
• Muu alkoholi aktsiisimäär tõusis 202 kroonilt 222 kroonile etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris (§ 46 lg 6).
• Alkoholi maksumärgistamise kohustus laienes: üle 22% vol etanoolisisaldusega alkohol peab olema maksumärgistatud juba alates 0,05-liitrisest müügipakendist (varem alates 0,2 liitrist) (§ 49 lg 2).
• Lisati uus maksumärgistamise erand: alkoholi ei maksumärgistata, kui see on ravim ravimiseaduse mõistes (§ 49 lg 4 p 6). Varasemas redaktsioonis seda erandit ei olnud.

Tubakatoodete aktsiisimäärad ja sätete ümberstruktureerimine

Tubakatoodete aktsiisimäärasid puudutavates sätetes tehti rida muudatusi ja sätete ümberpaigutusi, et täpsustada maksustamise aluseid.

• Sigarettide minimaalseks aktsiisiks kehtestati vähemalt 1001,40 krooni 1000 sigareti kohta (§ 56 lg 1).
• Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 2500 krooni 1000 sigari või sigarillo kohta, mis paigutati ümber lõikesse 2 (§ 56 lg 2).
• Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär tõusis alates 1. jaanuarist 2010 tasemele 501 krooni ühe kilogrammi kohta (§ 56 lg 3).
• Säte, mis käsitleb üle 9 cm pikkuste sigarettide osade lugemist eraldi sigaretiks, paigutati ümber lõikesse 4 (§ 56 lg 4).

Kütuseaktsiisi tõus ja lubade süsteemi korrastamine

Kütuste aktsiisimäärad tõusid bensiinile, diislikütusele ning eriotstarbelisele diislikütusele ja kergele kütteõlile. Samuti korrastati seaduse sätete struktuuri.

• Pliivaba bensiini aktsiisimäär tõusis 6228 kroonilt 6615 kroonile 1000 liitri kohta (§ 66 lg 1).
• Pliibensiini aktsiisimäär tõusis 6600 kroonilt 6615 kroonile 1000 liitri kohta (§ 66 lg 2).
• Diislikütuse aktsiisimäär tõusis 5787 kroonilt 6148 kroonile 1000 liitri kohta (§ 66 lg 6).
• Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõusis oluliselt: 1056 kroonilt 1736 kroonile 1000 liitri kohta (§ 66 lg 7).

Lubade ja järelevalve sätete ümberstruktureerimine

Seaduses tehti ulatuslikke tehnilisi muudatusi ja sätete ümberpaigutusi seoses biokütuse lubade, energia aktsiisivabastuse lubade, jäätmetest kütuse tootmise lubade ning aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja lõpetamisega (§ 69, § 79). Need muudatused korrastasid sätete järjekorda ja viitasid uutele lõigetele, kuid säilitasid sisulised põhimõtted.

Üleminekusätted maksumärgistamata alkoholile

Seaduse üleminekusätetes muudeti maksumärgistamata alkoholi müügi tähtaegu (§ 85).

• Enne 2010. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müük on lubatud kuni 31. jaanuarini 2010 (§ 85).
• Eelmises redaktsioonis reguleeris vastav säte enne 2006. aasta 1. juulit tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müüki kuni 2006. aasta 30. septembrini.

Kokkuvõte

01.01.2010 jõustunud muudatused moodustasid laia maksuseaduste koondi. Tulumaksuseaduses fikseeriti tulumaksumäär ja maksuvaba tulu ning korrastati annetuste ja soodustusnimekirja korda. Käibemaksuseaduses muutusid teenuste käibe tekkimise koha, käibemaksugrupi ja elektroonilise aruandluse reeglid. Maamaksuseaduses muudeti maksetähtaegu ja maksuteadete korda, aktsiisiseaduses tõusid mitmed alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrad. Sotsiaalmaksuseaduse ja raskeveokimaksu seaduse muudatused olid kitsamad, kuid praktiliselt olulised vastavalt mittemaksustatavate väljamaksete ja maksuvabastuste loetelu tõttu.