01.01.2008 jõustunud maksuseaduste muudatuste koondülevaade

Alates 01.01.2008 jõustus mitu riiklike maksudega seotud seadusemuudatust, mis puudutasid tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi korda. Koond aitab näha, millistes seadustes muutusid määrad, mahaarvamised, deklareerimise reeglid ja maksuobjektid ning milline oli peamine erinevus eelmise ja uue redaktsiooni vahel.

Tulumaksuseaduse muudatused

Alates 01.01.2008 jõustusid tulumaksuseaduse olulised muudatused, mis toovad maksumaksjatele kaasa madalamad maksumäärad ja suurema maksuvaba tulu. Käesolev ülevaade aitab mõista uusi maksusoodustusi, laste ülalpidamisega seotud täiendavaid mahaarvamisi ning muid füüsilise isiku ja ettevõtluse maksustamise reegleid.

Alljärgnevad alamjaotised koondavad selle seaduse olulisemad 01.01.2008 jõustunud muudatused. Kirjeldused tuginevad eelmise ja uue redaktsiooni võrdlusele ning toovad esile, kas säte muutus, lisati või kustutati.

Tulumaksumäärade ja maksuvaba tulu astmeline vähenemine

Alates 01.01.2008 jõustunud seadusemuudatusega kehtestatakse tulumaksu määrade ja maksuvaba tulu uued piirmäärad, mis muutuvad aastate lõikes soodsamaks.

• Tulumaksumäär on 2008. aastal 21% (eelmises redaktsioonis oli 2006. aastal 23%), 2009. aastal 20% (eelmises redaktsioonis 2007. aastal 22%), 2010. aastal 19% (eelmises redaktsioonis 2008. aastal 21%) ning alates 2011. aastast 18% (eelmises redaktsioonis alates 2009. aastast 20%).
• Maksustatava summa jagamise arvud enne maksumääraga korrutamist on 2008. aastal 0,79 (varem 2006. aastal 0,77), 2009. aastal 0,80 (varem 2007. aastal 0,78), 2010. aastal 0,81 (varem 2008. aastal 0,79) ning alates 2011. aastast 0,82 (varem alates 2009. aastast 0,80).
• Üldine maksuvaba tulu tõuseb astmeliselt: 2008. aastal on see 27 000 krooni, 2009. aastal 30 000 krooni, 2010. aastal 33 000 krooni ning alates 2011. aastast 36 000 krooni. Varasem fikseeritud maksuvaba tulu määr 24 000 krooni on seadusest kustutatud.

Lastega perede täiendavad maksusoodustused

Olulise muudatusena laiendatakse täiendava maksuvaba tulu kohaldamist lapse ülalpidamisel (§ 23).

• Paragrahvi 23 pealkiri on muudetud. Varasem 'Täiendav maksuvaba tulu kahe ja enama lapse korral' on asendatud pealkirjaga 'Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral'.
• Täiendavat maksuvaba tulu lubatakse uues redaktsioonis maha arvata iga kuni 17-aastase lapse kohta juba alates esimesest lapsest. Varem kehtis soodustus alles alates teisest lapsest neile, kes pidasid üleval kahte või enamat alaealist last.
• Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni tema 17-aastaseks saamise aastani.
• Vaidluse korral loetakse last ülalpidavaks isikuks seda, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse § 5 kohast lapsetoetust. Varem oli viidatud riiklike peretoetuste seaduse vanemale redaktsioonile.

Elatise, elatisabi ja sotsiaalkindlustusmaksete uus käsitlus

Muudatused puudutavad ka elatise saajate ja maksjate tulumaksukohustust ning sotsiaalkindlustusmaksete mahaarvamist.

• Tulumaksuga maksustatava tulu hulka loetakse nüüd lisaks elatisele ka elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel (§ 19 lg 1). Varem elatisabi maksustatava tuluna kirjas ei olnud.
• Residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata makstud elatis, mis kuulub maksustamisele, ning riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad (§ 24). Varem oli selles paragrahvis sätestatud hoopis tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise täiendav maksuvaba tulu.
• Mitteresidendi maksustatava tulu hulka on lisatud elatisabi (§ 29 lg 9). Varem maksustati mitteresidendi puhul ainult elatist.
• Tulumaksu kinnipidamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksetest maha elatis ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad (§ 42 lg 4).

Füüsilisest isikust ettevõtjate soodustused ja kulude mahaarvamine

Füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks on täpsustatud ettevõtlustulust tehtavate täiendavate mahaarvamiste reegleid (§ 32 lg 4).

• Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste kõrval täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni ka talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust. Varem kehtis see soodustus ainult omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulule.
• Kingituste ja annetuste tegemisel on kustutatud § 27 lõige 4, mis reguleeris mitterahaliste kingituste turuhinna arvestamist.
• Tulumaksu kinnipidamisel tehtavate mahaarvamiste osas on muudetud § 42 lõiget 1, kus residendist füüsilisele isikule makstavast pensionist arvatakse maha täiendav maksuvaba tulu pensionile (§ 23 lg 2) nimetatud pensioni ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1/12 kalendrikuus.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Käesolev artikkel annab põhjaliku ja detailse ülevaate Eesti sotsiaalmaksuseaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2008. Peamised muudatused puudutavad sotsiaalmaksu kuumäära kehtestamise uut korda riigieelarvega ning sellest tulenevat sätete ulatuslikku ümberstruktureerimist, mis mõjutab otseselt nii tööandjaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Alljärgnevad alamjaotised koondavad selle seaduse olulisemad 01.01.2008 jõustunud muudatused. Kirjeldused tuginevad eelmise ja uue redaktsiooni võrdlusele ning toovad esile, kas säte muutus, lisati või kustutati.

Sotsiaalmaksu kuumäära kehtestamise uued alused

Alates 01.01.2008 jõustus oluline muudatus sotsiaalmaksu kuumäära määramisel, mis mõjutab otseselt maksu arvutamise baasi.

• Varasemas redaktsioonis oli sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kindlaks määratud summana ehk 2000 krooni.
• Uue korra kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu kuumäär igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
• Kehtestatud on piirang, et riigieelarvega määratav kuumäär ei tohi olla väiksem kui 75% eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kuumäära kohaldamine riigieelarve viibimisel

Seadusesse lisati uus regulatsioon juhtudeks, kui riigieelarve vastu võtmine viibib.

• Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, makstakse sotsiaalmaksu vähemalt eelmiseks eelarveaastaks kehtestatud kuumääralt.
• Seda määra kohaldatakse kuni riigieelarve vastuvõtmise kuuni, nimetatud kuu kaasa arvatud.

Terminoloogilised täpsustused seaduses

Seaduse tekstis viidi läbi süstemaatiline terminite ühtlustamine, asendades senise mõiste 'sätestatud kuumäär' uue sõnastusega.

• Sõna 'sätestatud' asendati sõnaga 'nimetatud' sotsiaalmaksu kuumäära kontekstis.
• Muudatus puudutab maksuobjekti sätteid paragrahvis 2 (lõiked 2, 3, 5 ja 7).
• Sama terminoloogiline muudatus viidi sisse sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude sätetesse paragrahvis 6 (lõiked 2 ja 3).
• Kuumäära nimetamisele viidatakse uue sõnastusega ka sotsiaalmaksu maksmise korras paragrahvis 9 (lõike 3 punkt 1 ja lõige 4).

Sätete ümberstruktureerimine ja tehnilised muudatused

Seoses uute sätete lisandumisega ja seaduse korrastamisega muutus mitmete lõigete ja paragrahvide järjekord ning sisu paigutus.

• Paragrahvi 10 lõige 1 sisaldab nüüd sätet Maksu- ja Tolliameti kohustuse kohta kanda sotsiaalmaks üle 15 pangapäeva jooksul riigieelarve vahenditesse (endine § 9 lg 11).
• Paragrahvi 10 lõige 5 tunnistati kehtetuks ning selle sisu (andmete väljastamise kord rahandusministri poolt) viidi üle uueks paragrahvi 11 lõikeks 1.
• Paragrahvi 11 lõige 3, mis varem reguleeris andmete täpsustamist, asendati väärtpaberite keskregistri pidajale andmete edastamise korraga.
• Andmete täpsustamise regulatsioon liikus paragrahvi 12, mis varem reguleeris sotsiaalmaksu võlgade sissenõudmist.
• Seaduse rakendamise sätteid paragrahvis 13 ja seaduse jõustumise sätteid paragrahvis 17 nihutati samuti vastavalt uuele struktuurile edasi.

Käibemaksuseaduse muudatused

Alates 01.01.2008 jõustusid käibemaksuseaduse olulised muudatused, mis lihtsustavad teatud tingimustel impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerimist otse käibedeklaratsioonis. Käesolev ülevaade aitab ettevõtjatel mõista uusi reegleid ja seaduse paragrahvide ulatuslikku ümberstruktureerimist, tagades korrektse maksukäitumise.

Alljärgnevad alamjaotised koondavad selle seaduse olulisemad 01.01.2008 jõustunud muudatused. Kirjeldused tuginevad eelmise ja uue redaktsiooni võrdlusele ning toovad esile, kas säte muutus, lisati või kustutati.

Impordi käibemaksu deklareerimise uus kord

Alates 01.01.2008 jõustunud muudatusega lisati seadusesse § 38 lõige 2, mis võimaldab maksukohustuslasel maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades deklareerida impordilt arvestatavat käibemaksu otse käibedeklaratsioonis. Eelmises seaduse redaktsioonis sellist võimalust ette nähtud ei olnud.

Selleks, et impordi käibemaksu saaks deklareerida käibedeklaratsioonis, peavad olema täidetud järgmised seaduses sätestatud tingimused:

• Maksukohustuslane on olnud registreeritud järjestikku vähemalt 12 kuud enne tollideklaratsiooni esitamist (§ 38 lg 2 p 1). Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
• Maksukohustuslase tollideklaratsiooni esitamisele eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive moodustanud vähemalt 50 protsenti (§ 38 lg 2 p 2). Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
• Maksukohustuslane on 12 kuu jooksul enne tollideklaratsiooni esitamist esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt (§ 38 lg 2 p 3). Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
• Maksukohustuslasel ei ole tollideklaratsiooni esitamise ajaks tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioone (§ 38 lg 2 p 4). Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
• Maksukohustuslasel ei olnud enne esimese tollideklaratsiooni esitamist 12 kuu jooksul ega järgmiste tollideklaratsioonide esitamise ajal maksuvõlga (§ 38 lg 2 p 5). Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.

Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama punktides 1–3 nimetatud tingimustele. Kui maksukohustuslane ei vasta tingimustele, peab ta maksuhalduri nõudmisel esitama tagatise (§ 38 lg 2).

Maksuhaldur kontrollib tingimustele vastamist ja teavitab maksukohustuslast kirjalikult iga kuu 25. kuupäeval. Tagatise nõudest teavitatakse kirjalikult viie tööpäeva jooksul teate saamisest (§ 38 lg 2).

Muudatused käibemaksusumma arvutamises

Olulise muudatuse läbis ka § 29 lõige 2, mis reguleerib arvestatud käibemaksu summat. Eelmises redaktsioonis oli arvestatud käibemaks maksukohustuslase tehtud tehingute või toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks, millest oli selgelt välja arvatud kauba import.

Uues redaktsioonis jäeti erand kauba impordi kohta välja. Samuti täpsustati sätet uue lausega, mille kohaselt arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollieeskirjade kohaselt tasutud käibemaksu (§ 29 lg 2).

Erikordade ümberstruktureerimine seaduses

Seoses uute sätete lisandumisega viidi seaduses läbi ulatuslik lõigete ja paragrahvide nihutamine, et säilitada loogiline struktuur.

Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorras (§ 40) tunnistati senine lõige 10 kehtetuks. Selles sisaldunud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme definitsioonid viidi üle kasutatud kauba edasimüügi erikorra paragrahvi § 41 lõikeks 2, kus neid varem ei olnud.

Kasutatud kauba edasimüügi erikorra paragrahvis § 41 muudeti lõiget 3. Kui varem reguleeris see lõige kaheaastast kohustust teatud kaupade edasimüügil, siis uues redaktsioonis sätestab see, et edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. See maksustatava väärtuse reegel asus varem paragrahvis 40 lõikes 11.

Sarnased nihked ja sätete ümberpaigutused toimusid ka avalikul enampakkumisel müüdud kauba erikorras (§ 42), elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorras (§ 43), füüsilisest isikust ettevõtja erikorras (§ 44), maksuladustamise sätetes (§ 44), lepingute maksustamises (§ 45) ning seaduse rakendamise (§ 46) ja jõustumise (§ 50) sätetes.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused

Alates 01.01.2008 jõustusid olulised muudatused alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, millega laiendati maksuobjektide ringi ja kehtestati uued aktsiisimäärad. Käesolev ülevaade aitab ettevõtjatel ja tarbijatel mõista uusi maksukohustusi, mõõtmisnõudeid ning aktsiisivabastuse korda, tagades sujuva ülemineku uuele süsteemile.

Alljärgnevad alamjaotised koondavad selle seaduse olulisemad 01.01.2008 jõustunud muudatused. Kirjeldused tuginevad eelmise ja uue redaktsiooni võrdlusele ning toovad esile, kas säte muutus, lisati või kustutati.

Seaduse reguleerimisala ja maksuobjektide laiendamine

Kõige olulisem muudatus puudutab seaduse nime ja reguleerimisala laiendamist. Seaduse uueks nimeks sai „Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus“.

Vastavalt § 1 lõikele 1 maksustatakse uue redaktsiooni kohaselt aktsiisiga lisaks alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele ka elektrienergia, mida eelmises redaktsioonis maksuobjektina ette nähtud ei olnud.

Seoses elektrienergia ja maagaasi lisandumisega täiendati seadust uute aktsiisimaksjate kategooriatega (§ 22 lg 1 p 7):

• Maagaasi võrguettevõtjad, maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjad ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijad (maagaasiaktsiisi maksjad).
• Elektrienergia võrguettevõtjad, omatoodetud elektrienergia tarbijad ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijad (elektriaktsiisi maksjad).

Uued aktsiisimäärad kütusele, elektrienergiale ja maagaasile

Kütuseaktsiisi määrad tõusid märgatavalt (§ 66):

• Pliivaba bensiini aktsiisimäär on uues redaktsioonis 5620 krooni 1000 liitri kohta (eelmises redaktsioonis oli see 4500 krooni).
• Diislikütuse aktsiisimäär tõusis 5165 kroonile 1000 liitri kohta (eelmises redaktsioonis oli see 3840 krooni).
• Petrooleumi aktsiisimäär tõusis 5165 kroonile 1000 liitri kohta (eelmises redaktsioonis oli see 4730 krooni).
• Vedelgaasi aktsiisimäär tõusis 1960 kroonile 1000 kilogrammi kohta (eelmises redaktsioonis oli see 1570 krooni).

Uute maksuobjektide aktsiisimäärad kehtestati järgmiselt:

• Elektrienergia aktsiisimäär on 50 krooni ühe megavatt-tunni kohta (§ 66 lg 12).
• Maagaasi aktsiisimäär on 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta (§ 66 lg 10).

Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõus

Alkoholi aktsiisimäärad tõusid uues redaktsioonis ning sätestati täiendavad tõusud alates 1. juulist 2008 (§ 46):

• Õlle aktsiisimäär on uues redaktsioonis 64 krooni (eelmises redaktsioonis oli ette nähtud tõus 64 kroonile alates 01.01.2008, kuid uues redaktsioonis lisati täiendav tõus 77 kroonile alates 01.07.2008) etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.
• Kääritatud joogi ja veini (kuni 6 mahu%) aktsiisimäär on uues redaktsioonis 376 krooni (eelmises redaktsioonis oli ette nähtud tõus 376 kroonile alates 01.01.2008, kuid uues redaktsioonis lisati täiendav tõus 451 kroonile alates 01.07.2008) hektoliitri kohta.
• Vahetoode aktsiisimäär on uues redaktsioonis 1852 krooni (eelmises redaktsioonis oli ette nähtud tõus 1852 kroonile alates 01.01.2008, kuid uues redaktsioonis lisati täiendav tõus 2222 kroonile alates 01.07.2008) hektoliitri kohta.
• Muu alkoholi aktsiisimäär on uues redaktsioonis 168 krooni (eelmises redaktsioonis oli ette nähtud tõus 168 kroonile alates 01.01.2008, kuid uues redaktsioonis lisati täiendav tõus 202 kroonile alates 01.07.2008) etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

Tubakatoodete aktsiisimäärad tõusid samuti (§ 56):

• Sigarettide aktsiisi fikseeritud määr tõusis 360 kroonile ja proportsionaalne määr 28 protsendile (eelmises redaktsioonis oli fikseeritud määr 275 krooni ja proportsionaalne määr 26 protsenti). Alates 01.07.2008 tõuseb fikseeritud määr 500 kroonile ja proportsionaalne määr 31 protsendile.
• Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär tõusis 360 kroonile ühe kilogrammi kohta (eelmises redaktsioonis oli see 240 krooni, tõustes järk-järgult kuni 360 kroonini). Alates 01.07.2008 tõuseb see määr 400 kroonile.

Mõõtmiskohustused ja aktsiisivabastused

Uue redaktsiooniga kehtestati ranged mõõtmiskohustused elektrienergia ja maagaasi käitlejatele (§ 33 lg 1). Maagaasi võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja tarbijale edastatud maagaasi kogust. Elektrienergia võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja edastatud elektrienergia kogust ning tema mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse nõuetele.

Aktsiisivabastuste osas lisati uued punktid elektrienergia ja kütuse kohta, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks või selle suutlikkuse säilitamiseks (§ 27 lg 1 p 28). Samuti vabastati aktsiisist elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas, ning elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides.

Eelmises redaktsioonis sisaldunud aktsiisivabastus põlevkivikütteõlile, mida kaugkütja kasutab soojuse tootmiseks (§ 27 lg 1 p 25), tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.

Muudatused menetluses ja mõistetes

Seaduses asendati mitmel pool mõiste „konfiskeeritud“ mõistega „peremehetu“. Näiteks ajutise aktsiisivabastuse kohaldamisel (§ 26 lg 1 p 6) räägitakse nüüd peremehetu aktsiisikauba toimetamisest aktsiisilattu (eelmises redaktsioonis oli kirjas „konfiskeeritud või peremehetu“).

Sarnane muudatus viidi sisse ka aktsiisivabastuste sätetesse (§ 27 lg 1 p 3 ja p 4), kus konfiskeeritud alkohol ja aktsiisikaup asendati peremehetu alkoholiga ja aktsiisikaubaga.

Lisaks täpsustati aktsiisivaba kütuse kasutamise õigusi ja lubasid laevade ning õhusõidukite puhul (§ 74, § 742, § 75).

Kokkuvõte

01.01.2008 jõustunud riiklike maksude muudatused olid sisult mitmekesised. Tulumaksuseaduses muutusid maksumäärad, maksuvaba tulu astmed ning mitmed füüsilise isiku mahaarvamised, sealhulgas lapse ülalpidamise, elatise, koolituskulude ja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud sätted. Käibemaksuseaduses lisandus võimalus käsitleda impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis kindlate tingimuste täitmisel. Sotsiaalmaksuseaduses seoti kuumäära kehtestamine riigieelarvega ja korrastati sätete ülesehitust. Aktsiisiseaduse muudatused laiendasid reguleerimisala elektrienergiale ning täpsustasid kütuse, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, mõõtmiskohustusi ja vabastusi.