01.01.2005 jõustunud maksuseaduste peamised muudatused

Alates 01.01.2005 muutusid korraga tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus ning pakendiaktsiisi seadus. Koond annab ettevõtjatele ja teistele maksumaksjatele praktilise ülevaate sellest, kuidas erines uus regulatsioon varasemast maksuobjektide, maksumäärade, käibe tekkimise koha, aktsiisivabastuste, deklareerimise, pakendite taaskasutamise ja muude kesksete kohustuste osas.

Tulumaksuseaduse ümberkorraldatud alused

Tulumaksuseaduse uus redaktsioon korrastas seaduse algusosa nii, et maksu objekt, maksumaksja, maksustamisperiood ja maksumäär paiknesid selgemalt eraldi paragrahvides. Võrdluses on mitme sätte puhul näha, et varasema redaktsiooni tekst liikus uues redaktsioonis teise paragrahvi või lõikesse, mistõttu tuleb muudatusi vaadata tervikuna, mitte üksiku lõike pealkirja järgi.

• Varem käsitles § 1 lõige 1 residendist juriidilise isiku kingitusi, annetusi, vastuvõtukulusid, jaotatud kasumit ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Uues redaktsioonis sätestab sama lõige üldise tulumaksu objekti: maksumaksja tulu pärast lubatud mahaarvamisi.
• Varem käsitles § 1 lõige 2 mitteresidendi erisoodustusi ja muid väljamakseid. Uues redaktsioonis sätestab see füüsilisele isikule tehtud erisoodustuste maksustamise.
• Varem paiknesid maksumaksjaid ja maksustamisperioode käsitlevad sätted osaliselt teistes lõigetes. Uues redaktsioonis koondati maksumaksjate määratlused §-sse 2 ning kalendriaasta ja kalendrikuu põhised maksustamisperioodid §-sse 3.
• Varem oli § 4 tekstis teistsugune määrade ja tulevaste redaktsioonide paigutus. Uues redaktsioonis kehtib 2005. aastal 24% tulumaksumäär, 2006. aastal 22% ning alates 01.01.2007 20%; § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulule sätestati 10% määr.

Ettevõtlus ja tulumaksusoodustusega ühendused

Uus redaktsioon täpsustas ka loovisikute ja loomeliitude käsitlust.

• Varem ei nimetatud ettevõtluse mõistes vabakutselise loovisiku loometegevust. Uues § 14 lõikes 2 on see ettevõtluse mõiste hulka lisatud.
• Varem ei laienenud füüsilisest isikust ettevõtja sätted vabakutselisele loovisikule. Uues § 14 lõikes 6 on vabakutseline loovisik lisatud notarite, kohtutäiturite ja vandetõlkide kõrvale.
• Varem hõlmas tulumaksusoodustusega ühenduste erand sotsiaalhoolekande toetamise ja puuetega inimeste ühinguid. Uues redaktsioonis lisati samasse erandisse loomeliidud.

Käibemaksu muudatused piiriülestes teenustes

Käibemaksuseaduse sisulised muudatused keskendusid eelkõige kaubaveoteenuse käibe tekkimise kohale, vahendusteenuste nullmäärale ja välisriigi isiku registreerimiskohustusele. Lisaks tehti seaduses viidete, avaldamismärgete ja sõnastuse tehnilisi parandusi.

• Varem puudus § 10 lõike 2 punkt 13. Uus punkt määrab teenuse käibe tekkimise kohaks Eesti, kui Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse Eestis kaubaveoteenust, mis on osa teises liikmesriigis algavast või lõppevast veost, või sellega seotud korraldus- ja kõrvalteenust.
• Varem oli välisriigis osutatava veoteenuse erand sõnastatud kitsamalt. Uues § 10 lõike 5 punktis 4 hõlmab käsitlus ka kaubaveo korraldamise teenust ja seotud kõrvalteenuseid.
• Varem käsitles § 15 lõike 4 punkt 7 peamiselt ekspordiga seotud vahendamist. Uues redaktsioonis hõlmab nullmäär ka impordi vahendamist ning nimetatud teenuste vahendamist ja nendega vahetult seotud teenuseid.
• Varem ei olnud välisriigi isiku registreerimiskohustuse erandite hulgas vabatsoonis, vabalaos või tollilaos tekkivat nullmääraga käivet. Uues § 19 lõikes 3 on see erand lisatud.

Muud täpsustused

Nullmäära kasutamisel impordiga vahetult seotud teenusele lisati tingimus, et teenuse kulu peab olema arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Maksuvabade sotsiaalteenuste viidet täiendati ning mitmes sättes parandati viiteid ja vormistust.

Aktsiisiseaduse laienemine uutele kütustele

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse uus redaktsioon laiendas kütuste maksustamise süsteemi tahkekütustele ja biokütusele ning muutis aktsiisimaksjate, maksukohustuse, lubade, mõõtmise ja vabastuste reegleid. Muudatused puudutasid ühtlasi alkoholi, tubakatoodete ja eri kütuste aktsiisimäärasid.

• Varem ei hõlmanud kütuse mõiste kivisütt, pruunsütt, koksi ega biokütust. Uues redaktsioonis lisati need kütuste hulka.
• Varem oli metaan eraldi kütusena defineeritud. Uues redaktsioonis tunnistati metaani definitsioon kehtetuks.
• Varem puudus biokütuse eraldi definitsioon. Uues redaktsioonis lisati biokütuse mõiste koos hõlmatud toodete kirjeldusega.
• Varem ei olnud tahkekütusest soojuse tootjat nimetatud aktsiisimaksjana ega sätestatud tema maksukohustuse tekkimist. Uues redaktsioonis tekib maksukohustus maksustamata tahkekütuse soojuse tootmiseks kasutusele võtmisel.
• Varem puudusid mitmed tahkekütuse ja põlevkivikütteõli kasutamisega seotud vabastused. Uues redaktsioonis lisati vabastusi mineraloogiliste protsesside, kaugkütte, kodumajapidamiste kütte ja loa alusel biokütuse kasutamise jaoks.

Muudetud aktsiisimäärad

Uues redaktsioonis sätestati alkoholile, tubakatoodetele ja kütustele uued määrad ning mitmel juhul ka edasised astmelised muudatused.

• Õlle aktsiisimääraks sätestati 58 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, järgmisteks aastateks 61 ja 64 krooni.
• Kuni 6% etanoolisisaldusega kääritatud joogi ja veini määraks sätestati 341 krooni hektoliitri kohta.
• Sigarettide määraks sätestati 240 krooni 1000 sigareti kohta ning 25% maksimaalsest jaehinnast.
• Suitsetamis- ja närimistubaka määraks sätestati 240 krooni kilogrammi kohta.
• Pliibensiini määr tõusis 6600 kroonile ja petrooleumi määr 4730 kroonile 1000 liitri kohta.
• Põlevkivikütteõli ja raske kütteõli määraks sätestati 235 krooni 1000 kilogrammi kohta ning tahkekütusele 4,7 krooni gigadžauli kohta.

Mõõtmine ja üleminek

Tahkekütusest soojuse tootjale lisati kasutatud tooraine koguse mõõtmise ja kütteväärtuse dokumenteerimise kohustus. Tahkekütuse ja põlevkivikütteõli maksustamise ning vastavate mõõtmisnõuete kohaldamiseks nähti ette rakenduserisus alates 01.05.2005.

Pakendiaktsiisi uus taaskasutuspõhine süsteem

Pakendiaktsiisi seaduse muudatused sidusid aktsiisivabastuse senisest täpsemalt pakendijäätmete taaskasutamisega ning võimaldasid aktsiisimaksjal anda oma kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile. Samuti muudeti mõisteid, imporditud pakendi maksustamist, maksustamisperioodi ja arvestuse pidamist.

• Varem viitasid pakendi mõisted varasemale pakendiseadusele ja kasutati mõistet „taaskasutatav pakend“. Uues redaktsioonis ajakohastati viited ning kasutusele võeti pakendi taaskasutamise mõiste.
• Varem oli imporditud pakendi aktsiisimaksja seotud tollivõlgniku määratlusega. Uues redaktsioonis on maksjaks isik, kelle poolt või kelle eest pakend vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile deklareeritakse.
• Varem oli imporditud pakendi maksustamine teistsuguselt reguleeritud. Uues redaktsioonis maksustatakse imporditud pakend sarnaselt Eestis täidetud ja teisest liikmesriigist soetatud pakendiga selle müümisel, vahetamisel, tasuta võõrandamisel või omatarbeks kasutusele võtmisel.
• Varem ei olnud aktsiisivabastus sellisel kujul seotud üksikasjalike taaskasutuse sihtarvudega. Uues §-s 8 seati pakendiliikide kaupa tingimused tagatisrahaga pakendile, metallist joogipakendile, alkoholi- ja karastusjoogipakendile ning muule müügipakendile.
• Varem puudus võimalus anda seadusest tulenevad kohustused taaskasutusorganisatsioonile. Uus § 11¹ lubab seda teha kirjaliku lepinguga.

Maksustamisperiood ja vastutus

Üldiseks maksustamisperioodiks sätestati kvartal, kuid kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud isikute puhul kalendriaasta. Kui aktsiisimaksja on üleantud kohustused taaskasutusorganisatsiooni ees täitnud, ei vastuta ta enam ise taaskasutuse sihtarvude täitmise ega vastavate andmete edastamise eest.

Praktiline tähendus maksumaksjale

01.01.2005 jõustunud muudatusi ei saa käsitleda ainult määrade muutmisena. Ettevõtjal tuli kontrollida, millises paragrahvis paikneb tema maksukohustust reguleeriv uus säte, kas teenuse või kauba maksustamise koht muutus, kas rakendub uus vabastus või erand ning kas lisandus arvestus-, mõõtmis-, deklareerimis- või lepinguline kohustus.

• Tulumaksu puhul tuli lähtuda ümberkorraldatud maksuobjekti, maksumaksja, perioodi ja määra sätetest.
• Piiriüleste veoteenuste puhul tuli hinnata ka veo korraldamise ja kõrvalteenuste käibe tekkimise kohta.
• Kütuste käitlemisel tuli arvestada tahkekütuse ja biokütuse lisamise, uute määrade, vabastuste ning mõõtmisnõuetega.
• Pakendite puhul tuli võrrelda tegelikku taaskasutust sihtarvudega ja otsustada, kas kohustused täidetakse ise või antakse lepinguga taaskasutusorganisatsioonile.

Kokkuvõte

01.01.2005 jõustunud nelja maksuseaduse redaktsioonid muutsid nii maksustamise aluseid kui ka praktilisi kohustusi. Tulumaksuseaduses korrastati maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja määrade sätted ning lisati loovisikuid puudutavaid täpsustusi. Käibemaksuseaduses täpsustati eelkõige piiriüleste kaubaveo-, vahendus- ja kõrvalteenuste käibe tekkimise kohta ning nullmäära kasutamist. Aktsiisiseaduses laiendati kütuse mõistet tahkekütustele ja biokütusele, kehtestati uusi vabastusi, mõõtmisnõudeid ja määrasid. Pakendiaktsiisi seaduses seoti vabastus taaskasutuse sihtarvudega ning võimaldati kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle anda. Maksukohustuse hindamisel tuli seetõttu võrrelda varasema redaktsiooni üksikuid sätteid uue redaktsiooni tervikliku ülesehitusega.