Maksuseaduste olulisemad muudatused 2004. aasta alguses

Alates 01.01.2004 muutusid mitme riikliku maksu õiguslikud alused, maksusoodustused, deklareerimise ja tasumise kord ning maksuhalduri pädevust kirjeldavad sätted. Koond annab praktilise ülevaate tulumaksuseaduse, maamaksuseaduse, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning pakendiaktsiisi seaduse võrreldud muudatustest ja märgib eraldi, et raskeveokimaksu seaduse esimese redaktsiooni kohta varasem võrdlustekst puudus.

Füüsilise isiku tulumaksusoodustused laienesid

Tulumaksuseaduse uues redaktsioonis suurenes residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu. Eelmise redaktsiooni 12 000 krooni asemel sai aastas tulust maha arvata 16 800 krooni. Lisaks ei olnud eelmises redaktsioonis eraldi täiendavat maksuvaba tulu pensioni või tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitise saajale. Uues redaktsioonis lisati pensioni saajale täiendav maksuvaba tulu pensioni summa ulatuses, kuid kuni 36 000 krooni maksustamisperioodil, ning tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise saajale kuni 12 000 krooni, välja arvatud juhul, kui hüvitis maksti kindlustushüvitisena.

• Eluasemelaenu intresside mahaarvamine laienes elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressidele.
• Alla 26-aastase isiku koolituskulude mahaarvamise õigus anti ka kulud tasunud residendist vanemale.
• Maksuvaba stipendiumi arvel tehtud koolituskulu ei saanud uue sätte järgi tulust maha arvata.
• Erakonnale tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused lisati mahaarvatavate annetuste hulka.
• Ettevõtlustulust ei lubatud enam maha arvata pistist ega altkäemaksu.
• Töötaja transpordikulu elukoha ja töökoha vahel ei loetud erisoodustuseks, kui ühistransport ei võimaldanud teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.

Ettevõtluse lõpetamise maksuarvestus

Eelmises redaktsioonis ei olnud võrdluses esitatud vastavat füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse lõpetamise arvutusreeglit. Uues redaktsioonis lisati, et ettevõtluse lõpetamisel tehakse ettevõtlustulust lubatud mahaarvamised, välja arvatud samal perioodil tasutud sotsiaalmaksu avansilised maksed, ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Sama jagamispõhimõte lisati pärast ettevõtluse lõpetamist laekunud ettevõtlustulule.

Maamaksu haldamine ja tasumine muutus täpsemaks

Maamaksuseaduse muudatused puudutasid nii maksuvabastusi kui ka kohaliku omavalitsuse ja maksuhalduri töökorraldust. Eelmises redaktsioonis ei olnud liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa maksuvabastuste loetelus, kuid uues redaktsioonis lisati see eraldi maksuvabastusena. Maksumäärade muutmisel tuli kohaliku omavalitsuse volikogu muudetud määrad esitada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui andmeid tähtajaks ei esitatud, arvutati maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. Maa omaniku või kasutaja andmete ja muude maksuarvutuseks vajalike andmete muudatused tuli esitada 1. veebruariks ja 1. augustiks.

• Maamaks tasuti vähemalt kolmandiku suuruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks.
• Maksu- ja Tolliamet pidi maksuteate väljastama vähemalt 30 kalendripäeva enne tasumise tähtpäeva.
• Alla 20-kroonist maamaksu ei määratud ja selle kohta maksuteadet ei väljastatud.
• Alla 20-kroonine tasumata maamaksult arvutatud intress jäeti arvestamata ja intressinõue esitamata.
• Põllumajandusmaa maksumääraks sätestati 0,1–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
• Kohalik omavalitsus võis tingimustel anda elamumaa maamaksuvabastuse pensionisaajale ning represseeritud või temaga võrdsustatud isikule.

Maksukohustuse tekkimine maa omaniku vahetumisel

Uues redaktsioonis sätestati, et enne 1. juulit maa omandanud omaniku või kasutusõiguse saanud kasutaja maamaksukohustus tekib sama aasta 1. juulist. Alates 1. juulist toimunud omandamise või kasutusõiguse tekkimise korral algab kohustus järgmisel 1. jaanuaril. Uue omaniku või kasutaja kohustuse tekkimisel lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus.

Aktsiiside haldamine koondus Maksu- ja Tolliametile

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse võrreldud muudatustes asendati paljud Tolliametit puudutavad viited Maksu- ja Tolliametiga. Eelmises redaktsioonis määras tagatise Tolliamet, tegevusloa andis, peatas või tunnistas kehtetuks Tolliameti peadirektor ning maksumärkide tellimine, väljastamine ja tagastamine toimus Tolliameti kaudu. Uues redaktsioonis täitis samu ülesandeid Maksu- ja Tolliamet või selle peadirektor. Sama muudatus tehti aktsiisilao dokumentide esitamise, täiendavate dokumentide nõudmise, aktsiisilaopidaja registreerimise, maksumärkide hävitamise ning alkoholi aktsiisivabastuse loa otsustamise sätetes.

• Maksumärkide tellimused ja tagastused suunati Maksu- ja Tolliametile.
• Tagatiste aktsepteerimine ja tagatissumma määramine anti Maksu- ja Tolliametile.
• Aktsiisilao tegevusloa taotlused ja nendega seotud dokumendid tuli esitada Maksu- ja Tolliametile.
• Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustas Maksu- ja Tolliameti peadirektor.
• Aktsiisilaopidaja registreeriti Maksu- ja Tolliameti elektroonilises infosüsteemis.
• Tubakatoote määratluses ja muudes sätetes parandati üksikuid kirjavigu, tühikuid ning vormistust.

Pakendiaktsiisi maksukohustuse ja aruandluse kord täpsustus

Pakendiaktsiisi seaduse uues redaktsioonis täpsustati, kes on eri liiki pakendi puhul aktsiisimaksja ja millal maksukohustus tekib. Imporditud pakendilt oli maksjaks pakendit importiv isik ehk tollivõlgnik, Eestis täidetud pakendilt pakendi kasutaja ning taassisseveetud pakendilt taassissevedav isik. Imporditud pakendi maksukohustus seoti tollivõla tekkimisega. Eestis täidetud ja taassisseveetud pakendi puhul tekkis maksustamine pakendi müümisel, vahetamisel, tasuta võõrandamisel või omatarbeks kasutusse võtmisel. Eelmises redaktsioonis ei olnud võrdluses esitatud eraldi sätet, mis määraks mitme võimaliku toimingu korral maksustamise aja; uues redaktsioonis loeti selleks nimetatud toimingutest varaseim.

• Eestis täidetud ja taassisseveetud pakendi maksustamisperioodiks määrati kvartal.
• Aktsiis tuli maksta Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning deklaratsioon esitada piirkondlikule maksukeskusele järgneva kuu 15. päevaks.
• Aktsiisivabastuse tõendamisel asendati varasemad kaubadeklaratsiooni viited tollideklaratsiooni mõistega.
• Taaskasutamise tõendi korda täpsustati ning keskkonnaministrile anti volitus kehtestada dokumentide loetelu, vormid ja arvutamise kord.
• Aktsiisi arvutamise õigsuse ja tasumise tähtajalisuse kontroll anti Maksu- ja Tolliametile.
• Ekspordi, impordi ja taassisseveo tõendamiseks kasutatavate välisriigi tollidokumentide hankimine pandi Maksu- ja Tolliametile.

Kontroll ja maksuvõla intress

Paragrahvi pealkiri muudeti arvestuse pidamiselt kontrolli ja vastutuse käsitluseks. Eelmises redaktsioonis kontrollisid aktsiisi arvutamist Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud asutused; uues redaktsioonis kontrollis seda Maksu- ja Tolliamet. Lisati eraldi säte, mille järgi ei arvestata taaskasutamise tõendiga hõlmatud pakendilt tekkinud maksuvõlalt intressi kuni aruande esitamise kuu 15. päevani.

Raskeveokimaksu seaduse võrdluse piirang

Raskeveokimaksu seaduse puhul oli 01.01.2004 kehtima hakanud tekst esimene redaktsioon. Varasemat redaktsiooni ei olnud sisendis esitatud ning deterministlik muudatuste loetelu oli tühi. Seetõttu ei saa selles koondis võrrelda, kuidas mõni konkreetne säte oli varem sõnastatud ja kuidas see uues redaktsioonis muutus. Samuti ei ole alust nimetada ühtegi sätet selle võrdluse põhjal lisatuks, kustutatuks või muudetuks. Seaduse praktilise kohaldamise lähtekohaks oli selle esimene terviktekst, kuid käesolev muudatuste koond piirdub kontrollitava järeldusega, et varasema redaktsiooniga kõrvutatavaid muudatuskirjeid ei olnud.

See erineb ülejäänud neljast seadusest, mille puhul olid olemas nii eelmine kui ka 01.01.2004 alanud uus redaktsioon. Tulumaksu, maamaksu, aktsiisi ja pakendiaktsiisi puhul sai kirjeldada konkreetseid vana ja uue sõnastuse erinevusi. Raskeveokimaksu seaduse puhul tuleb aga vältida oletusi selle kohta, millised üksiksätted võisid olla uued või milliseid praktilisi kohustusi need tekitasid, sest muudatuste massiiv sellist teavet ei sisaldanud.

Kokkuvõte

Alates 01.01.2004 suurenes tulumaksuseaduses maksuvaba tulu ning lisandusid uued mahaarvamised ja erandid. Maamaksuseaduses täpsustati maksuvabastusi, andmete esitamise tähtaegu, osamaksete kuupäevi ja väikeste summade käsitlust. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses viidi Tolliameti ülesanded ulatuslikult Maksu- ja Tolliameti nimele ning parandati tehnilisi tekstivigu. Pakendiaktsiisi seaduses täpsustati maksjaid, maksukohustuse tekkimist, kvartaliarvestust, deklaratsiooni esitamist ja kontrolli. Raskeveokimaksu seaduse kohta ei olnud varasemat redaktsiooni ega üksikuid muudatuskirjeid, mistõttu selle puhul ei saa vana ja uut sõnastust võrrelda.