Riigilõivuseaduses hakkasid 1. juulil 2015 kehtima olulised muudatused, mis puudutavad mitmeid valdkondi, sealhulgas ehitustegevust, koolituslubasid ja ökomärgise taotlemist. Käesolev ülevaade aitab lugejal mõista uusi riigilõivumäärasid ja menetlusreegleid, tagades sujuva asjaajamise ametiasutustega ning hoides ära ootamatud kulutused taotluste esitamisel.
Koolituse ja tegevuslubade riigilõivude muudatused
Alates 1. juulist 2015 muutusid mitmed hariduse ja koolitusega seotud riigilõivud. Olulise muudatusena tunnistati kehtetuks senine riigilõiv täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse õppekava läbivaatamise eest (§ 53 lg 1 p 4), mis varem oli 50 eurot õppekava kohta.
Samuti tehti täpsustus § 53 lg 1 punktis 3, kus üldkeskhariduse koolitusloa taotluse läbivaatamise sätte lõpus asendati senine semikoolon punktiga, säilitades riigilõivu määraks 500 eurot.
Seadusesse lisati täiesti uued riigilõivumäärad tegevuslubade taotlemiseks (§ 56):
- Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamine – riigilõiv 100 eurot (keeleseaduse alusel);
- Vedurijuhi koolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamine – riigilõiv 100 eurot (raudteeseaduse alusel);
- Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotluse läbivaatamine – riigilõiv 100 eurot (turvaseaduse alusel).
Varasemates redaktsioonides neid § 56 all toodud sätteid ei eksisteerinud.
Ühenduse ökomärgise riigilõivude uus süsteem
Paragrahvis 118 kehtestati täiesti uus süsteem ühenduse ökomärgise kasutamise taotlemisel ja tootel kasutamisel. Varasem regulatsioon, mis nägi ette fikseeritud 320-eurose taotluse läbivaatamise tasu (§ 118 lg 1) ja komisjoni otsuste alusel arvutatava aastamaksu (§ 118 lg 2), kustutati seadusest.
Uue redaktsiooni kohaselt sõltub riigilõivu suurus ettevõtte suurusest. Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
- mikroettevõte – 200 eurot;
- väike- ja keskmise suurusega ettevõte ning arenguriikidest pärit ettevõte – 250 eurot;
- suurettevõte – 320 eurot.
Ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest tasutakse aastas riigilõivu:
- mikroettevõte – 50 eurot;
- väike- ja keskmise suurusega ettevõte ning arenguriikidest pärit ettevõte – 100 eurot;
- suurettevõte – 200 eurot.
Lisaks sätestati uues lõikes 5, et EMAS-is registreeritud või ISO 14001 alusel sertifitseeritud taotleja menetlustasu vähendatakse määruses (EÜ) nr 66/2010 sätestatud korras. Ettevõtete klassifitseerimisel lähtutakse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 lisas 1 toodud kriteeriumidest (§ 118 lg 3) ning mitme klassi alla kuulumisel loetakse ettevõte suuremasse klassi kuuluvaks (§ 118 lg 4).
Ehitus- ja kasutuslubade riigilõivude täielik reform
Ehitusvaldkonnas viidi läbi ulatuslikud muudatused. Senised paragrahvid 328 (ehitusloa taotluse läbivaatamine), 329 (kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine) ja 330 (kasutusloa taotluse läbivaatamine) kustutati seadusest täielikult. Nende asemel kehtestati uued ja täpsemad riigilõivumäärad hoonete ja rajatiste kaupa (§ 331).
Uued riigilõivumäärad hoonete ehitus- ja kasutuslubadele on järgmised:
- Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotlus – 150 eurot (lammutamiseks 30 eurot);
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotlus – 250 eurot (lammutamiseks 30 eurot);
- Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotlus – 30 eurot;
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotlus – 60 eurot.
Rajatiste puhul jagunevad lõivud kaheks grupiks. Lihtsamate rajatiste (nt raudteerajatis, jaotusvõrgu elektrirajatis, puurkaev jne) ehitus- ja kasutusloa taotlus maksab 30 eurot (lammutamine samuti 30 eurot). Keerukamate rajatiste (nt avalik tee, sadam, põhivõrgu elektrirajatis jne) ehitusluba maksab 250 eurot (lammutamine 30 eurot) ja kasutusluba 60 eurot.
Lisaks kehtestati projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise tasuks 25 eurot ning enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest riigilõiv 500 eurot (sel juhul täiendavat ehitus- või kasutusloa lõivu tasuma ei pea). Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise lõiv säilis suuruses 2 eurot lehekülje eest.
Veekogudesse ehitamine ja riigi eriplaneeringud
Muudatused puudutavad ka avalikku veekogusse ehitamist. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse uue redaktsiooni kohaselt fikseeritud riigilõiv 250 eurot (§ 214 lg 1). Varasemalt oli lõiv 130 eurot, millele lisandus 0,35 eurot iga ruutmeetri eest. Lammutamise ehitusloa väljastamise tasu (32 eurot) kustutati (§ 214 lg 2). Kasutusloa taotluse läbivaatamise tasu vähenes 64 eurolt 60 eurole (§ 215).
Täiesti uue teemana lisati riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamine (250 eurot, lammutamine 30 eurot) ja kasutusloa taotluse läbivaatamine (60 eurot). Kui taotlus sisaldab mitut ehitist, tasutakse lõiv iga ehitus- või kasutusloakohustusliku ehitise eest eraldi.
Kustutatud riigilõivud teedeehituses
Uuest redaktsioonist on täielikult eemaldatud teehoiutöödega seotud riigilõivud. Kustutati § 178 (teehoiutööde tegevusloa taotluse lahendamine, mille eest varem tasuti 260 eurot) ja § 179 (pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine, mille eest samuti tasuti varem 260 eurot). Paragrahv 178 asendati uues redaktsioonis märgiga '–'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. juulil 2015 jõustunud riigilõivuseaduse muudatused kaasa olulise süsteemi ajakohastamise. Ehitus- ja kasutuslubade riigilõivud ehitusregistris reorganiseeriti täielikult, asendades senised üldised tasud detailsemate ja fikseeritud määradega hoonete ja rajatiste kaupa. Samuti lihtsustati ja diferentseeriti ökomärgise taotlemise tasusid vastavalt ettevõtte suurusele ning kaotati teehoiutööde tegevuslubade ja pädevustunnistuste riigilõivud. Uued tegevuslubade lõivud lisandusid keele-, raudtee- ja turvavaldkonna koolitustele.
Õigusaktid
- Riigilõivuseadus RLS