Käesolev ülevaade tutvustab Riigilõivuseaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.04.2019. Muudatused toovad kaasa mitmeid praktilisi uuendusi ja soodustusi eelkõige põllumajandustoimingute, kaubamärkide registreerimise ning vahekohtumenetlusega seotud avalduste esitamise valdkonnas, aidates seeläbi paremini mõista uusi riigilõivumäärasid ja vabastusi.
Põllumajandustoimingute riigilõpuvabastused ja muudatused
Alates 1. aprillist 2019 muutusid oluliselt Põllumajandusameti toimingute riigilõpuvabastused.
Paragrahvi 34 lõikes 2 sätestati varem, et isik, kes tegeleb seemne tootmise või turustamisega ja kellel on sõlmitud tööleping seemneproovi võtjaga, ning seemne pakendaja, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega, on vabastatud seemneproovi võtmise eest riigilõivu tasumisest. Uue redaktsiooni kohaselt ei võeta riigilõivu sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba, või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega.
Paragrahvi 34 lõikes 3 oli varem kirjas, et riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise ja sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest. Uues redaktsioonis sätestatakse, et riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil söödakultuuri (välja arvatud põldoa ja -herne) ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, samuti sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest, kui seda teeb Põllumajandusamet.
Paragrahvi 34 lõikes 4 oli varem kirjas, et riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sordi sordilehes hoidmise eest. Uue redaktsiooni kohaselt ei võeta riigilõivu puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehes hoidmise eest.
Paragrahvi 34 lõikes 5 oli varem sätestatud, et riigilõivu ei võeta kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede liikide ning köögiviljakultuuride supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne sertifitseerimise, sertifitseerimise eesmärgil seemneproovi võtmise ja selle analüüsimise ning sertifitseeritud seemne idanevusnõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võetud seemneproovi kordusanalüüsimise eest. Uues redaktsioonis sätestatakse, et riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest ja nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest.
Paragrahvi 34 lõige 6 on täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne sertifitseerimise eest.
Paragrahvi 238 lõike 1 punktis 2 muudeti sordi kaitse all hoidmise riigilõivu määra. Kui varem tasuti alates 11. aastast 105 eurot, siis uues redaktsioonis on selleks määraks 80 eurot.
Paragrahvi 244 lõige 3, mis varem sätestas, et seemnepartiist sertifitseerimise eesmärgil võetud seemneproovi analüüsimise eest tasutakse riigilõivu, on uuest redaktsioonist kustutatud ning asendatud märkega selle kehtetuse kohta. Samuti on uuest redaktsioonist kustutatud selle lõike punktid 1 ja 2, mis määrasid riigilõivuks vastavalt 60 eurot (teraviljakultuuri, õlikultuuri, liblikõieliste heintaimede, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul) ning 24 eurot (kõrreliste heintaimede liikide puhul).
Paragrahvi 248 lõikes 1 muudeti taimepassi väljastamise lõivu. Varem tasuti taimepassi väljastamise eest riigilõivu 5 eurot iga 100 taimepassi kohta, kuid uue redaktsiooni kohaselt kehtib see määr taimepassi väljastamisel, välja arvatud seemnekartuli kohta taimepassi väljastamise eest.
Kohtumenetluse ja tööstusomandi toimingute riigilõivud
Olulised muudatused puudutavad ka kohtumenetlust ja tööstusomandi valdkonda.
Paragrahvi 59 lõikes 13 oli varem sätestatud, et avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks tasutakse riigilõivu sama palju, kui oleks tulnud tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades avalduse ulatust, ning muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse esitamisel 50 eurot. Uue redaktsiooni kohaselt tasutakse nii avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks kui ka muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel riigilõivu ühtselt 50 eurot.
Paragrahvi 89 lõikes 2 asendati mõiste 'garantiimärk' mõistega 'sertifitseerimismärk'. Varem tasuti riigilõivu kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest, uues redaktsioonis aga kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi registreerimise taotluse esitamise eest.
Paragrahvi 102 lõige 1, mis varem sätestas, et kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot, on uues redaktsioonis tunnistatud kehtetuks.
Paragrahvi 104 lõikes 2 täiendati loetelu. Varem tasuti kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest riigilõivu 245 eurot, uues redaktsioonis tasutakse seda kollektiivkaubamärgi, sertifitseerimismärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest.
Paragrahvi 106 lõikes 2 tehti sarnane täiendus. Varem tasuti kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest riigilõivu 45 eurot, uues redaktsioonis aga kollektiivkaubamärgi, sertifitseerimismärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest.
Paragrahvi 116 pealkirja muudeti: vana pealkiri 'Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine' asendati uue pealkirjaga 'Kaebuse ja avalduse esitamine'.
Paragrahvi 116 lõikes muudeti samuti sõnastust. Varem tasuti tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest riigilõivu 160 eurot, uues redaktsioonis tasutakse seda kaebuse või avalduse esitamise eest.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes lihtsustavad ja täpsustavad 01.04.2019 jõustunud Riigilõivuseaduse muudatused mitmeid riigilõivude tasumise ja vabastamise kordi. Põllumajandussektoris laienevad riigilõpuvabastused tegevusloaga isikutele ning teatud seemnekategooriate põldtunnustamisele ja proovide võtmisele, samas kui sordi kaitse all hoidmise tasu alates 11. aastast väheneb. Tööstusomandi valdkonnas asendatakse garantiimärk sertifitseerimismärgiga ning kaotatakse kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv. Vahekohtu otsuste tühistamise ja muude seotud avalduste esitamise riigilõiv ühtlustatakse 50 eurole.
Õigusaktid
- Riigilõivuseadus RLS