Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Riigi õigusabi seaduse muudatustest, mis jõustusid 24.03.2011. Need muudatused lihtsustavad juriidiliste isikute juurdepääsu õigusabile, täpsustavad otsustajate ringi, loovad uue riikliku infosüsteemi ning täiendavad advokaatide elektrooniliste taotluste esitamise korda.
Muudatused riigi õigusabi saajate ringis ja otsustusprotsessis
Riigi õigusabi seaduse muudatustega laiendati ja täpsustati isikute ringi, kellel on õigus riigi õigusabi saada, samuti muudeti otsustusprotsessi.
Paragrahvi 6 lõikes 4 muudeti juriidiliste isikute õigust saada riigi õigusabi kriminaal- ja väärteomenetluses. Varasemas redaktsioonis oli see õigus piiratud üksnes maksejõuetute juriidiliste isikutega. Uue redaktsiooni kohaselt on sõna 'maksejõuetu' välja jäetud, võimaldades riigi õigusabi saamist juriidilistel isikutel üldisemalt, kui muud seadusest tulenevad tingimused on täidetud.
Paragrahvi 15 lõikes 3 täpsustati riigi õigusabi andmise otsustajaid kriminaalmenetluses. Kui varem otsustasid abi andmise uurimisasutus või prokuratuur, siis uue redaktsiooni kohaselt on otsustusõigus antud ka kohtule. Seega otsustab riigi õigusabi andmise kohus, prokuratuur või uurimisasutus, vormistades sellekohase määruse.
Uue riigi õigusabi infosüsteemi asutamine
Seadusesse lisati täiesti uue sättena paragrahv 18, mis reguleerib riigi õigusabi infosüsteemi asutamist ja toimimist. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist paragrahvi ega infosüsteemi käsitlevaid sätteid ei eksisteerinud.
Uue paragrahvi 18 kohaselt on riigi õigusabi infosüsteem riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse õigusabi osutamise korraldamiseks. Infosüsteemi vastutavaks töötlejaks on Eesti Advokatuur ning selle põhimääruse kehtestab Eesti Advokatuuri juhatus.
Infosüsteemi loomisel on sätestatud järgmised konkreetsed eesmärgid:
Infosüsteemi eesmärgid
- riigi õigusabi tellimuste elektrooniline haldamine;
- advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine;
- riigi õigusabi teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine;
- statistilise ülevaate saamine riigi õigusabi teenuse osutamisest.
Tasu ja kulude hüvitamise taotlemise korra täpsustamine
Olulisi täpsustusi tehti ka paragrahvi 22 lõikes 4, mis reguleerib riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
Eelmises redaktsioonis oli advokaat kohustatud esitama taotluse elektrooniliselt ilma eranditeta ning justiitsminister võis kehtestada täpsemad nõuded taotluse ja selle elektroonilise esitamise kohta.
Uue redaktsiooni kohaselt on advokaat kohustatud esitama taotluse elektrooniliselt, kuid sellest on nüüd lubatud erandid justiitsministri poolt kehtestatud juhtudel ja korras. Lisaks täpsustati justiitsministri volitusnormi, mille kohaselt võib minister kehtestada täpsemad nõuded ja korra taotluse esitamise tingimuste ja viisi kohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 24.03.2011 jõustunud Riigi õigusabi seaduse muudatused kaasa olulisi uuendusi. Juriidiliste isikute riigi õigusabi saamise tingimustest kaotati maksejõuetuse nõue ning kriminaalmenetluses riigi õigusabi andmise otsustajate hulka lisati kohus. Täiesti uue lahendusena loodi riigi õigusabi infosüsteem, mida haldab Eesti Advokatuur. Samuti täpsustati advokaatide tasutaotluste elektroonilise esitamise korda, võimaldades edaspidi justiitsministri kehtestatud erandeid kohustuslikust elektroonilisest esitamisest.