Käesolev artikkel käsitleb riigi õigusabi seadusest tulenevaid olulisi muudatusi, mis jõustusid Eestis alates 01.01.2007. Nende muudatuste peamine eesmärk on täpsustada riigi õigusabi saamise tingimusi, taotluste esitamise korda ja riigilõivude tasumist, pakkudes seeläbi selgemat ja ajakohastatud õiguslikku raamistikku kõigile abi vajavatele isikutele.
Õigusabi saajate ring ja taotlemise kord
Seaduse muudatustega täpsustatakse riigi õigusabi saajate ringi (§ 6 lg 1). Õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on taotluse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Kriminaal- ja väärteomenetluses saab füüsilisest isikust kahtlustatav, süüdistatav või menetlusalune isik riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata, kui kaitsja osavõtt on seaduse järgi kohustuslik (§ 6 lg 2).
Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas esitatakse asja menetlevale kohtule (§ 10 lg 1). Kui taotletakse abi dokumendi koostamiseks, esitab taotleja taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub asja läbivaatamine (§ 10 lg 2).
Taotleja majandusliku seisundi hindamine ja riigilõivud
Riigi õigusabi taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi, kui abi taotletakse väljaspool kohtumenetlust ja tegemist ei ole kriminaalmenetluse kahtlustatavaga (§ 9 lg 2).
Füüsilisest isikust taotleja peab lisama taotlusele enda allkirjastatud teatise oma majandusliku seisundi kohta (§ 13 lg 1). Majandusliku seisundi hindamisel arvestatakse taotleja ja tema perekonnaliikmete vara ning sissetulekuid, ülalpeetavate arvu ja eluasemekulusid (§ 14 lg 1).
Kohus võib nõuda teavet taotleja majandusliku seisundi kohta ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt ning Maksu- ja Tolliametilt (§ 14 lg 4 ja lg 5).
Õigusabi osutamine, tasud ja kulude hüvitamine
Riigi õigusabi osutajaks määratakse advokaat, kellel on selleks nõusolek või kelle nimetab Eesti Advokatuur (§ 18 lg 1 ja lg 2). Advokaat ei või üldjuhul keelduda abi osutamisest ega teenust enne asja lahendamist lõpetada (§ 19 lg 1).
Riigi õigusabi tasu ja kulude arvestamise alused, maksmise korra ning tasumäärad kehtestab justiitsminister määrusega (§ 21 lg 3). Tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse määrab kohus, prokuratuur või uurimisasutus kindlaks pärast teenuse osutamise lõpetamist advokaadi taotluse alusel (§ 22 lg 1).
Kohtumenetluse käigus määrab kohus tasud ja kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (§ 23 lg 1).
Hüvitamiskohustus ja selle täitmine
Samaaegselt advokaadile makstava tasu ja kulude kindlaksmääramisega määrab kohus kindlaks ka õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa (§ 25 lg 1).
Kui õigusabi saaja majanduslik seisund viie aasta jooksul pärast abi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, võib kohus kohustada teda kulusid hüvitama ühekordse maksena või osamaksetena (§ 28 lg 1).
Isikult, kes esitas teadvalt valeandmeid, mõistab kohus riigi õigusabi tasu ja kulud välja täies ulatuses (§ 29 lg 1). Samas on uuest redaktsioonist kustutatud varasem säte, mis kohustas valeandmete esitamisel tasuma intressi kuus protsenti aastas (§ 29 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toovad 01.01.2007 jõustunud riigi õigusabi seaduse muudatused kaasa täpsemad reeglid abi taotlemisel ja majandusliku seisundi hindamisel. Seadusega kehtestatakse selge kord riigilõivude tasumiseks väljaspool kohtumenetlust ning täpsustatakse kohtute ja advokatuuri rolli õigusabi osutajate määramisel. Samuti sätestatakse ranged nõuded kulude hüvitamisele ja sissenõudmisele, sealhulgas kohustus kulusid hüvitada majandusliku seisundi paranemisel viie aasta jooksul või valeandmete esitamisel.