Alates 01.01.2006 jõustusid Riigi õigusabi seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad riigi õigusabi saajate ringi, taotlemise korda ja hüvitamiskohustusi. Need muudatused lihtsustavad abi saamist Euroopa Liidu kodanikele ja reguleerivad täpsemalt taotleja majandusliku seisundi hindamist, pakkudes praktilist abi ja selgust kõigile neile, kes vajavad riigi tuge oma seaduslike õiguste kaitsmisel kohtus või kohtuväliselt.
Muudatused riigi õigusabi saajate ringis
Alates 1. jaanuarist 2006 kehtima hakanud redaktsioon muutis oluliselt riigi õigusabi saajate ringi ja tingimusi (§ 6).
Peamised muudatused õigustatud isikute osas on järgmised:
- Riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on taotluse esitamise ajal Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti või mõne muu EL liikmesriigi kodanik.
- Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust.
- Kriminaalmenetluses saavad füüsilisest isikust kahtlustatavad ja süüdistatavad ning väärteoasja kohtumenetluses menetlusalused isikud riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata, kui kaitsja osavõtt on kohustuslik või seda taotletakse.
- Mittetulundusühingute ja sihtasutuste õigusabi saamise reeglid viidi üle paragrahvi 6 lõikesse 3, säilitades tingimuse, et tegemist peab olema tulumaksusoodustusega nimekirja kantud ja maksejõuetu ühendusega, kes taotleb abi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas.
- Maksejõuetute juriidiliste isikute õigusabi saamise kord kriminaal- ja väärteomenetluses viidi üle paragrahvi 6 lõikesse 4.
Taotluste esitamise kord ja keelereeglid
Uus redaktsioon täpsustas oluliselt taotluste esitamise ja menetlemise reegleid (§ 9, § 10, § 12).
Olulised menetluslikud muudatused hõlmavad järgmist:
- Taotlus esitatakse kirjalikult eesti keeles, kuid teise EL liikmesriigi elanikud või kodanikud võivad taotluse esitada ka inglise keeles. Muus keeles esitatud taotlused tagastatakse (§ 12 lg 5).
- Tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse taotlus asja menetlevale kohtule (§ 10 lg 1).
- Hagiavalduse, hagita menetluse avalduse või kaebuse koostamiseks esitatakse taotlus kohtule, kelle pädevusse kuulub vastava asja läbivaatamine (§ 10 lg 2).
- Eesti kohtud ja asutused on piiriüleste vaidluste korral menetlusabi taotlusi vastuvõtvateks asutusteks EL Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ tähenduses (§ 10 lg 8). Taotlejalt ei või nõuda taotluse legaliseerimist.
Majandusliku seisundi hindamine
Taotleja majandusliku seisundi hindamisel (§ 14) võetakse arvesse tema ja koos elavate perekonnaliikmete vara ning sissetulekuid, ülalpidamisel olevate isikute arvu ja eluasemekulusid.
Hindamisel ei arvestata igapäevases kasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende väärtus on õiglases suhtes perekonna suurusega. Samuti ei arvestata selle perekonnaliikme sissetulekut ja vara, kelle vastu nõue esitatakse.
Hüvitamiskohustus, sissenõudmine ja keeldumise alused
Seaduse muudatustega täpsustati ka riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (§ 7) ning hüvitamiskohustuse määramist (§ 16, § 17).
Keeldumise ja hüvitamise uued põhimõtted on järgmised:
- Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei anta riigi õigusabi, välja arvatud juhul, kui asja suhtes esineb tungiv avalik huvi (§ 7 lg 1 p 6). Varasemalt kehtis see piirang moraalse kahju nõuetele.
- Riigi õigusabi andmisest ei või keelduda teatud juhtudel, näiteks maksejõuetu juriidilise isiku puhul kriminaalmenetluses (§ 7 lg 2).
- Hüvitamiskohustus määratakse proportsioonina või konkreetses summas, otsustades ühekordse makse või osamaksete rakendamise (§ 16 lg 1).
- Kohus võib kohustada taotlejat tasuma ettemaksu. Ettemaksu tasumata jätmise korral riigi õigusabi ei anta (§ 16 lg 5).
- Kui isiku majanduslik seisund paraneb 5 aasta jooksul pärast õigusabi lõpetamist, võib kohus kohustada teda kulusid hüvitama (§ 28 lg 1). Sissenõudmisest loobutakse, kui kulud on võrdsed või suuremad sissenõutavast summast või kui nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud üle 3 aasta (§ 28 lg 2).
- Valeandmete esitamisel mõistetakse kulud välja täies ulatuses koos intressiga 6% aastas (§ 29 lg 2).
Piiriülesed vaidlused Euroopa Liidus
Uus redaktsioon reguleerib täpsemalt riigi õigusabi andmist seoses tsiviilasja menetlemisega teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus (§ 33).
Selle valdkonna peamised reeglid on:
- Eesti kodanik või Eestis elamisloaga viibiv isik võib saada riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega teises EL liikmesriigi kohtus kuni sealt abi taotlemiseni (§ 33 lg 1).
- Taotlus sellise abi saamiseks esitatakse Harju Maakohtusse (§ 33 lg 3).
- Lisaks riigi õigusabile on võimalik saada tõlkeabi dokumentide tõlkimiseks vastava liikmesriigi võõrkeelde (§ 34 lg 1).
- Eesti kohtu kaudu teise EL liikmesriigi pädevale organile õigusabitaotluse esitamise eest tasu ei võeta (§ 35 lg 6).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid Riigi õigusabi seaduse muudatused, mis jõustusid 01.01.2006, kaasa palju selgemad reeglid abi saajate ringi määramisel, eelistades Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke ning püsivaid elanikke. Samuti täpsustati taotleja majandusliku seisundi hindamise kriteeriume, hüvitamiskohustuse määramist ja sissenõudmise korda, sealhulgas valeandmete esitamise rangeid tagajärgi. Piiriüleste vaidluste korral lihtsustati taotluste edastamist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse Harju Maakohtu vahendusel, mis tagab abivajajatele parema ja kiirema ligipääsu õigusemõistmisele.