Alates 30.06.2022 jõustusid Ravikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad haigekassa tagasinõudeõigust, laiendavad retsepti kirjutamise õigust teatud õdedele ning muudavad töövõimetuslehtede avamise ja lõpetamise korda. Need muudatused puudutavad otseselt nii tervishoiutöötajaid kui ka kindlustatud isikuid, tuues kaasa suurema paindlikkuse ja selguse igapäevases asjaajamises.
Muudatused tagasinõuetes ja teenuste loeteludes
Ravikindlustuse seaduse uues redaktsioonis on tehtud olulisi täpsustusi haigekassa tagasinõudeõiguse ja teenuste loetelu muutmise osas.
Haigekassa tagasinõudeõiguse laienemine (§ 26 lg 1)
Eelmises redaktsioonis oli haigekassal tagasinõudeõigus kindlustusjuhtumi eest vastutava isiku ja kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.
Uues redaktsioonis on tagasinõudeõigust laiendatud, lisades loetellu ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi.
Tervishoiuteenuste ja meditsiiniseadmete loetelu muutmine (§ 31 lg 5 ja § 48 lg 4)
Paragrahvi 31 lõikes 5 on tehtud täiendus, mille kohaselt võib ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise algatada ka ravimi müügiloa hoidja. Varasemas redaktsioonis sellist võimalust ette nähtud ei olnud.
Paragrahvi 48 lõikes 4 muudeti hindajat ja kriteeriume: kui varem hindas alternatiivse ja piirhinnast odavama raviviisi või seadme kasutamist 'asjaomane erialaarstide ühendus', siis uues redaktsioonis teeb seda 'asjaomane erialaühendus'. Samuti lisati hindamiskriteeriumitesse lisaks piirhinnale ka hinnakokkuleppes sätestatust odavama raviviisi kasutamise võimalus.
Retseptiõiguse ja töövõimetuslehtede vormistamise uued reeglid
Seadusemuudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi retsepti kirjutamise õiguses ja töövõimetuslehtede menetlemises.
Retsepti väljakirjutamise õiguse laienemine õdedele (§ 41 lg 2)
Eelmises redaktsioonis oli retsepti väljakirjutamise õigus perearstil, temaga töötaval õel, eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal.
Uue redaktsiooni kohaselt on retsepti väljakirjutamise õigus ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel (nii perearsti nimistu alusel töötava perearstiga koos töötades kui ka eriarstiabi osutaja juures).
Töövõimetuslehtede avamine, lõpetamine ja õigused (§ 51 lg 1 p 1, § 52 lg 1, 2 ja 4)
Töövõimetuslehtede regulatsioonis on tehtud järgmised muudatused:
- Paragrahvi 51 lõike 1 punktis 1 on sõnad 'raviv arst või hambaarst' asendatud sõnadega 'raviv tervishoiutöötaja'.
- Paragrahvi 52 lõike 1 kohaselt edastatakse töövõimetusleht haigekassa andmekogusse nüüd nii töövõimetuslehe avamisel kui ka lõpetamisel (eelmises redaktsioonis edastati see ainult töövõimetuslehe lõpetamisel). Samuti kirjutab lehe välja raviv või teenust osutav tervishoiutöötaja (varem raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand).
- Paragrahvi 52 lõike 2 kohaselt on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus üldiselt tervishoiutöötajal, välja arvatud kiirabi osutamisel (varem oli loetletud konkreetsed arstid, hambaarstid ja ämmaemandad).
- Paragrahvi 52 lõikesse 2 on lisatud täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.
- Paragrahvi 52 lõike 4 kohaselt kehtestab minister töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi (varem pabervormi) ning registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja edastamise korra (varem registreerimise, väljakirjutamise ja edastamise korra).
Kohustuste kadumine ja piirangud tervishoiutöötaja vastuvõtul
Muudatused puudutavad ka teavitamiskohustuse kaotamist ja patsiendi kohustusi tervishoiutöötaja ees.
Tööandja teavitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine (§ 53 lg 3)
Eelmises redaktsioonis sätestatud kohustus, mille kohaselt kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel, on uues redaktsioonis tunnistatud kehtetuks ning seda sätet uues seaduses enam ei ole.
Ravist ja vastuvõttudest kõrvalehoidumise tagajärjed (§ 60 lg 1 p 3, p 4 ja lg 3)
Ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangutes on sõna 'arst' asendatud üldisema mõistega 'tervishoiutöötaja'.
Eelmises redaktsioonis kaotas isik õiguse hüvitisele, kui ta eiras arsti määratud ravi või ei ilmunud arsti vastuvõtule. Uues redaktsioonis kaotatakse hüvitise saamise õigus, kui eiratakse tervishoiutöötaja määratud ravi või ei ilmuta tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et 30.06.2022 jõustunud Ravikindlustuse seaduse muudatused muudavad tervishoiusüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks. Peamised muudatused puudutavad retseptiõiguse ja töövõimetuslehtede väljakirjutamise õiguse laiendamist tervishoiutöötajatele, sealhulgas eriala omandanud õdedele. Samuti lihtsustub asjaajamine tänu töövõimetuslehtede elektroonilisele edastamisele nii avamisel kui ka lõpetamisel ning patsiendi kohustuse kaotamisele teavitada tööandjat lehe lõpetamisest. Lisaks täpsustati haigekassa tagasinõudeõigust Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes ning ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu muutmise korda.