Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Ravikindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 10.03.2003. Muudatuste eesmärk on täpsustada õppurite ja üliõpilaste kindlustuskaitse tingimusi ning korrastada seaduse sätete struktuuri, pakkudes lugejale selgust uute reeglite kohaldamisel ja aidates mõista kindlustuskaitse kestuse erisusi.
Õppurite ja üliõpilaste ravikindlustuse tingimuste täpsustamine
Üks olulisemaid muudatusi puudutab õppurite ja üliõpilaste määratlemist kindlustatud isikutena (§ 5 lg 4 p 5). Eelmises redaktsioonis loeti kindlustatuks koolitusluba omavas õppeasutuses õppivat õpilast kuni 24 aasta vanuseni ning statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppivat üliõpilast.
Uue redaktsiooni kohaselt on kindlustatud isikuks õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, samuti keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane ning üliõpilane.
Kindlustuskaitse kestuse uued erisused
Muudeti ka kindlustuskaitse lõppemise reegleid (§ 12 lg 2). Kui varem lõpes kindlustuskaitse üldiselt kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest või ühe kuu möödumisel nominaalõppeaja möödumisest või eksmatrikuleerimisest, siis uues redaktsioonis kehtivad järgmised erisused:
- Kui üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab nominaalkestuse jooksul 24-aastaseks, lõpeb tema kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
- Kui üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) ei lõpeta õppeasutust nominaalkestuse jooksul või heidetakse välja, lõpeb kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel sellest sündmusest.
- Keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandava õpilase ja üliõpilase puhul lõpeb kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel aasta möödumisest nominaalkestuse lõppemisest või väljaheitmisest/eksmatrikuleerimisest.
Tehnilised muudatused ja sätete ümberstruktureerimine
Seaduses viidi läbi ulatuslik sätete ümberstruktureerimine, mille käigus nihutati mitmeid lõikeid ja paragrahve, et parandada seaduse loetavust ja süsteemsust. Näiteks paragrahvis 13 lisati uued lõiked 5 ja 6, mis reguleerivad tõendite väljastamist ja sotsiaalministri määruse andmise õigust. Varasemas redaktsioonis vastavaid sätteid nendes lõigetes ei olnud.
Samuti muudeti paragrahvi 14 lõiget 1, kus varem sätestatud kahju hüvitamise kohustus asendati uue sõnastusega, ning paragrahve 15 kuni 20, mis reguleerivad ravikindlustuse andmekogu pidamist ja andmete kogumise õigust. Need nihked puudutavad ka haigekassakaardi väljastamist (§ 21) ning kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamist (§ 22, § 23, § 24).
Teiste seaduste muutmise sätete eemaldamine
Uuest redaktsioonist on täielikult eemaldatud mitmed paragrahvid ja jaotised, mis varem reguleerisid teiste seaduste muutmist. Need muudatused puudutavad järgmiste õigusaktide muutmise sätete kustutamist uuest redaktsioonist:
- Avaliku teenistuse seaduse muutmine (§ 77)
- Ravimiseaduse muutmine (§ 78)
- Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine (§ 79)
- Riigilõivuseaduse muutmine (§ 80)
- Tulumaksuseaduse muutmine (§ 81)
- Eesti Haigekassa seaduse muutmine (§ 82)
- Sotsiaalmaksuseaduse muutmine (§ 83)
- Puhkuseseaduse muutmine (§ 84)
- Riigivastutuse seaduse muutmine (§ 85)
- Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine (§ 86)
- Käibemaksuseaduse muutmine (§ 87)
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid Ravikindlustuse seaduse 10.03.2003 jõustunud muudatused kaasa olulisi täpsustusi õppurite ja üliõpilaste ravikindlustuse tingimustes ning kindlustuskaitse kestuses. Samuti korrastati seaduse ülesehitust sätete ümberstruktureerimise ja teiste seaduste muutmise sätete eemaldamise kaudu. Need muudatused tagavad selgema õigusliku raamistiku nii kindlustatutele kui ka haigekassale, aidates paremini mõista kindlustuskaitse tekkimise, peatumise ja lõppemise aluseid.