Käesolev ülevaade tutvustab Ravikindlustuse seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 09.12.2013. Uuendused toovad kaasa täiesti uued reeglid piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamisele, eellubade süsteemile ja teisese arvamuse saamisele, parandades patsientide õigusi ja teenuste kättesaadavust välisriigis. Samuti täpsustatakse väljaspool ravijärjekorda osutatud teenuste hüvitamise korda Eestis.
Uued rahalised hüvitised ja territoriaalsuse põhimõtted
Ravikindlustuse seaduse muudatustega täiendati § 25 lõiget 4 kahe uue rahalise hüvitise liigiga. Eelmises redaktsioonis vastavaid sätteid ei olnud. Nendeks on:
- väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis (§ 25 lg 4 p 5);
- piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis (§ 25 lg 4 p 6).
Paragrahvis 27 muudeti territoriaalsuse põhimõtteid. Lõikes 1 eemaldati sõna 'ainult', mis varem piiras mitterahalise hüvitise saamist üksnes Eestiga. Lõikes 2 asendati senine sõnastus, mis võimaldas saada tervishoiuteenuse hüvitist välisriigis eelneva kirjaliku lepingu alusel, uue korraga: kindlustatud isikul on nüüd õigus saada tervishoiuteenuse hüvitist välisriigis osutatud teenuse eest haigekassa loa või varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
Paragrahvi 27 senine lõige 3 (koos punktidega 1-4), mis reguleeris lepingu sõlmimise tingimusi, kustutati. Selle asemel sätestatakse uues lõikes 3, et haigekassa keeldub loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui teenust saab osutada Eestis, kuid haigekassa ei võimalda selle osutamisel Eestis mitterahalisi ega rahalisi hüvitisi. Lõikes 4 asendati sõnastus 'Täiskasvanute hambaravi hüvitis' sõnadega 'Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis' ning täpsustati, et see makstakse välja sõltumata teenuse osutamise kohast.
Tervishoiuteenuse hüvitis välisriigis
Paragrahvile 27 lisati uus pealkiri 'Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis' ning täiesti uued lõiked 1 kuni 4, mida eelmises redaktsioonis ei olnud:
- Lõige 1 sätestab, et haigekassa võib anda loa või sõlmida lepingu, kui taotletavat teenust või selle alternatiivi ei saa Eestis osutada (p 1), teenus on näidustatud (p 2), sellel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus (p 3) ja eesmärgi saavutamise tõenäosus on vähemalt 50 protsenti (p 4).
- Lõike 2 kohaselt annavad kriteeriumidele vastavuse kohta hinnangu vähemalt kaks eriarsti.
- Lõige 3 kohustab isikut haigekassa nõudmisel läbima täiendava terviseseisundi hindamise.
- Lõike 4 kohaselt võib haigekassa eelistada loa andmisel või lepingu sõlmimisel teenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
Teisese arvamuse saamise ja ravijärjekordade uued reeglid
Paragrahvi 39 lõiget 3 täiendati sättega, et ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud teenuse eest tasu maksmise kohustust, välja arvatud juhul, kui seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides on sätestatud teisiti. Eelmises redaktsioonis sellist erandit ei olnud.
Paragrahvis 40 muudeti oluliselt teisese arvamuse reegleid:
- Lõikes 1 defineeritakse nüüd teisene arvamus kui teise eriarsti sõltumatu arvamus diagnoosi, ravimi või teenuse vajalikkuse ja riskide kohta. Eelmises redaktsioonis reguleeris see lõige tasu maksmise kohustuse ülevõtmist.
- Lõikes 2 sätestatakse esmase arsti kohustus edastada dokumendid ja väljastada saatekiri. Varem andis see lõige õiguse saada teisest arvamust välisriigis.
- Lõikes 3 sätestatakse, et haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle üks kord ühe ravijuhu kohta. Varem kehtestas selle korra sotsiaalminister määrusega.
Lisaks lisati paragrahvile 40 uued lõiked 4, 5 ja 6, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Need reguleerivad teisese arvamuse kulude hüvitamist teises EL-i liikmesriigis (lg 4) ja väljaspool EL-i (lg 5) ning lepingu sõlmimist lepinguta või väljaspool EL-i tegutsevate osutajatega (lg 6).
Väljaspool ravijärjekorda osutatud teenuste ja piiriülese ravi hüvitamine
Seadusesse lisati täiesti uued jaotised väljaspool ravijärjekorda osutatud teenuste ja piiriülese ravi kohta, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
Uus paragrahv 'Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis' (§ 66) sätestab:
- Sotsiaalminister võib kehtestada loetelu teenustest ja kulu hüvitamise korra (lg 1).
- Haigekassa nõukogu ettepaneku aluseks on vajadus tagada juurdepääs või kontrollida kulusid (lg 2).
- Määruses võib sätestada teenused, mis mõjutavad elukvaliteeti, nõuavad haiglasse paigutamise või spetsialiseeritud taristut (lg 3).
- Hüvitamine toimub piirhindade alusel, ületamata tasutud summat (lg 4), kusjuures lisatasu ja omaosalust ei hüvitata (lg 5).
- Vähemalt üheaastase maksimumpikkusega järjekorra puhul makstakse hüvitis välja otsuses määratud päeval, kuid mitte hiljem kui järjekorra maksimumpikkuse tähtaja viimasel päeval (lg 6).
Uus paragrahv 'Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis' (§ 66) annab kindlustatule õiguse saada hüvitist EL liikmesriigis (v.a Eestis) saadud teenuse eest (lg 1). Hüvitamine toimub piirhindade alusel teenuste (lg 2), ravimite (lg 3) ja meditsiiniseadmete (lg 4) osas. Menetlemisel on õigus kasutada siseturu infosüsteemi (lg 5). Lisatasusid ja omaosalust ei hüvitata (lg 6) ning korra kehtestab sotsiaalminister määrusega (lg 7).
Eelluba ja piirangud piiriülesel ravil
Lisati ka uued paragrahvid eelloa ja piirangute kohta:
- Paragrahv 'Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks' lubab sotsiaalministril kehtestada eelloa nõude (lg 1 ja 2). Eelloa annab haigekassa (lg 8) ning sellest ei või keelduda, kui teenust ei saa Eestis osutada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul (lg 9). Keeldumise alused on toodud lõikes 10.
- Paragrahv 'Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud' sätestab, et saatekirjata teenuse puhul hüvitist ei maksta, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel (lg 1 ja 2).
- Üleminekusätete paragrahvi 89 lisatud lõike 16 kohaselt makstakse piiriülese ravi hüvitist teenuste, retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 25. oktoobrist 2013.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Ravikindlustuse seaduse muudatused alates 09.12.2013 kaasa olulisi uuendusi piiriülese ravi ja väljaspool ravijärjekorda osutatud teenuste hüvitamisel. Seadusesse lisati uued rahalised hüvitised, täpsustati teisese arvamuse saamise korda ning kehtestati eelloa taotlemise ja andmise reeglid piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks. Samuti kehtestati üleminekusäte, mille kohaselt hüvitatakse piiriülesed teenused, retseptiravimid ja meditsiiniseadmed tagasiulatuvalt alates 25. oktoobrist 2013. Muudatused suurendavad patsientide valikuvõimalusi ja tagavad selgema õigusliku raamistiku välisriigis ravil käimiseks.