Alates 01.09.2008 jõustusid ravikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad meditsiiniseadmete hüvitamise põhimõtteid ja korrastavad töövõimetushüvitiste maksmise korda. Need muudatused mõjutavad otseselt kindlustatud isikute õigusi ja haigekassa kohustuste ülevõtmise reegleid, pakkudes selgemat ja kaasaegsemat raamistikku tervishoiuteenuste rahastamisel.
Üleminek meditsiiniseadmete hüvitamisele
Seaduse muudatusega asendati senine termin 'meditsiiniline abivahend' terminiga 'meditsiiniseade'. See muudatus kajastub seaduse mitmetes sätetes, sealhulgas ravikindlustuse mõistes (§ 2 lg 1) ja ravikindlustushüvitise liikides (§ 25 lg 1 ja lg 2 p 2), kus abivahendihüvitis nimetati ümber meditsiiniseadmehüvitiseks.
Sellega seoses täpsustati ka kindlustatud isiku õigusi: kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste, ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha tagasi haigekassalt (§ 25 lg 5).
- Meditsiiniseade on instrument, aparaat, seade, materjal või muu toode tavakasutuseks (§ 48 lg 2).
- Seadme põhitoime ei tohi olla farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik (§ 48 lg 2).
- Meditsiiniseadmete loetellu kantakse seadme rühm, kood, nimetus, kogus pakendis, piirhind ja omaosaluse määr (§ 48 lg 5).
Ravimite müügi ja retseptikeskuse uus kord
Paragrahvi 46 pealkirja ja sisu muudeti oluliselt. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine toimub nüüd elektrooniliselt retseptikeskuse kaudu (§ 46 lg 1). Haigekassa loeb kohustuse ülevõetuks, kui ta ei ole 30 kalendripäeva jooksul dokumentide laekumisest retseptikeskuse kaudu teavitanud jaemüüjat keeldumisest.
Lisaks sätestati uus lõige 2, mille kohaselt võib haigekassa keelduda tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid (§ 46 lg 2).
Samal ajal tunnistati kehtetuks senised lepingutingimused ravimi jaemüüjatega (§ 46 lg 2 punktid 1–6), mis reguleerisid lepingu tähtaegu ja aruandlust.
Töövõimetushüvitiste ja töövõimetuslehtede korrastamine
Seaduses viidi läbi ulatuslik töövõimetushüvitisi puudutavate sätete ümberstruktureerimine (§ 50 kuni § 62). Ajutise töövõimetuse hüvitise mõiste ja liigid koondati paragrahvi 50 alla, kus sätestati, et hüvitise liigid on haigushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis ja hooldushüvitis (§ 50 lg 3).
Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ja väljastaja vastutus sätestati täpsemalt paragrahvis 52. Õigus lehte kirjutada on perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil (§ 52 lg 2).
- Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht (§ 52 lg 3).
- Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle ühe kroonini (§ 54 lg 2).
- Tööandja ei tohi lubada töötajat tööle töövõimetuslehe ajal (§ 61 lg 1), vastasel juhul kaotab isik õiguse hüvitisele (§ 61 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.09.2008 jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulise terminoloogilise ja sisulise korrastatuse riiklikus ravikindlustussüsteemis. Üleminek meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemile ja retseptikeskuse kasutuselevõtt ravimite hüvitamisel muudavad protsessid kiiremaks ja läbipaistvamaks. Samuti tagab töövõimetushüvitiste ja töövõimetuslehtede sätete ümberstruktureerimine selgema õigusliku aluse nii kindlustatutele, tööandjatele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele, lihtsustades igapäevast asjaajamist.