Alates 01.08.2008 jõustusid Ravikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad kindlustatud isikute määratlemist, ravikindlustushüvitiste maksmise korda ja haigekassa lepingulisi suhteid partneritega. Käesolev ülevaade aitab lugejal mõista uue redaktsiooni peamisi sisulisi täiendusi ja praktilisi mõjusid igapäevases ravikindlustussüsteemis, tuginedes otseselt seadusemuudatuste võrdlusele.
Kindlustuskaitse ja andmete esitamise muudatused
Seaduse muudatustega täpsustati andmete esitamise ja kindlustuskaitse reegleid mitmes paragrahvis.
Paragrahvi 13 lõikes 4 sätestati uus kohustus sotsiaalmaksu maksjale. Kui varem ei pidanud tähtajalise kindlustuskaitse lõppemisest teatama tähtaja möödumisel, siis uue redaktsiooni kohaselt peab tööandja teatama seitsme kalendripäeva jooksul töötamise või teenistuse jätkamisest, kui tähtajalise lepingu alusel töötanud isik jätkab töötamist sama tööandja juures.
Paragrahvi 21 lõikes 4 muudeti sõnastust Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamise kohta. Varasemas redaktsioonis oli kirjas, et kui isik on teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest, ei tohi ta kaarti kasutada. Uues redaktsioonis on sätestatud üldisemalt, et kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.
Ravikindlustushüvitiste ja tagasinõuete uued põhimõtted
Olulised muudatused puudutavad rahaliste hüvitiste väljamaksmist ja haigekassa tagasinõudeõigust.
Paragrahvi 25 lõikes 4 asendati mõiste 'arveldusarvele' mõistega 'kontole'. Varasemalt maksti rahaline hüvitis saaja või kolmanda isiku arveldusarvele, uues redaktsioonis tehakse väljamaksed saaja või kolmanda isiku kontole.
Paragrahvi 26 lõikes 3 muudeti täielikult sätte sisu. Varasemas redaktsioonis reguleeriti siin mitterahalise ravikindlustushüvitise saamist Eestis. Uues redaktsioonis sätestatakse haigekassa tagasinõude õigus võlaõigusseaduse alusel isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.
Ravikindlustushüvitise territoriaalsus ja välisriigi teenused
Paragrahvis 27 muudeti mitmeid lõikeid, mis reguleerivad teenuste saamist välisriigis.
Lõikes 1 asendati senine välisriigi tervishoiuteenuse hüvitise lepinguline kord sättega, et kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist ainult Eestis (välja arvatud teatud erijuhtudel).
Lõige 2 on uues redaktsioonis lisatud täiesti uue sättena, mis võimaldab saada tervishoiuteenuse hüvitist välisriigis eelnevalt sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Varasemas redaktsioonis sellist eraldiseisvat lõiget 2 ei olnud.
Lõikes 3 muudeti tingimusi, mille alusel haigekassa võib sõlmida lepingu välisriigis teenuse hüvitamiseks. Uue sõnastuse kohaselt toimub see kindlustatud isiku või tema esindaja taotluse alusel ning lisati nõue, et kriteeriumidele vastavuse kohta peavad hinnangu andma vähemalt kaks eriarsti.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid Ravikindlustuse seaduse muudatused alates 01.08.2008 kaasa olulised ja täpsemad reeglid kindlustuskaitse andmete edastamisel ning rahaliste hüvitiste väljamaksmisel. Tööandjatel on nüüd selge kohustus teatada tähtajalise töötaja töötamise jätkamisest seitsme kalendripäeva jooksul. Samuti täpsustati haigekassa tagasinõudeõigust Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väärkasutuse korral ning ajakohastati välisriigis osutatavate tervishoiuteenuste hüvitamise korda ja tingimusi, tagades selgema õigusliku raamistiku.