Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Ravikindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 1. juulist 2009. Muudatused puudutavad rasedate kindlustuskaitset, ajutise töövõimetuse hüvitiste määrasid ning hüvitise maksmise korda, pakkudes lugejale vajalikku selgust uute reeglite rakendamisel.
Rasedate kindlustuskaitse ja töötajate kindlustuskaitse kestus
Paragrahvi § 5 lõike 4 punktis 1 muudeti rasedate kindlustuskaitse tingimusi. Varasemas redaktsioonis oli võrdsustatud isikuks rase naine alates raseduse 12. nädalast, kuid uue redaktsiooni kohaselt on selleks rase naine, kelle rasedus on arsti poolt tuvastatud.
Paragrahvi § 6 lõikes 4 muudeti kindlustuskaitse peatumise reegleid. Varem peatust kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest, kui tööandja sotsiaalmaksu ei maksnud. Uue redaktsiooni kohaselt peatub kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel ajast, kui tööandja sotsiaalmaksu ei maksa, või kahe kuu möödumisel teenistussuhte peatumisest, kui tööandja teenistussuhte peatumise aja eest sotsiaalmaksu ei maksa.
Paragrahvi § 6 lõikes 5 lihtsustati viidet: varem ei kohaldatud lõike 4 sätteid töö- või teenistussuhte peatumise korral ajaks, mil isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, uues redaktsioonis aga lihtsalt juhul, kui kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja arvutamine
Paragrahvi § 54 lõike 1 punktis 1 muudeti hüvitise määrasid. Varasema 80 protsendi asemel statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 12-aastase lapse haiglas põetamise korral makstakse nüüd 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral.
Teises muudatuses paragrahvi § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatakse nüüd 80-protsendiline hüvitis lisaks lapse hooldamisele ka haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse haiglas või kodus põetamise korral. Varasemad punktid 2 ja 3, mis reguleerisid eraldi ambulatoorset ravi (80%) ja alla 12-aastase lapse kodus põetamist (100%), tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
Paragrahvi § 55 lõikes 1 muudeti kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseid. Uue korra kohaselt ei võeta keskmise tulu arvutamisel arvesse sotsiaalmaksuseaduse alusel riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu.
Hüvitise saamise õiguse tekkimine ja piirangud
Kõige olulisema muudatusena tekib paragrahvi § 56 lõike 1 kohaselt õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud vabastuse üheksandast päevast alates, võrreldes varasema teise päevaga.
Paragrahvi § 60 lõikes 4 muudeti hüvitise saamise piiranguid puhkuse ajal. Varasemad viited palgata puhkusele, lapsehoolduspuhkusele, osaliselt tasustatavale puhkusele ja lapsendaja puhkusele asendati üldise mõistega 'puhkusel' või 'puhkuse ajal hoolduslehel', ning vastavad spetsiifilised punktid (3, 4 ja 5) tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. juulil 2009 jõustunud Ravikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulisi ümberkorraldusi haigushüvitiste süsteemis. Peamiste muudatustena pikendati haigushüvitise omavastutusaega, mistõttu tekib õigus hüvitisele alles üheksandast päevast. Samuti ühtlustati mitmed hüvitismäärad 70 protsendile ning rasedate kindlustuskaitse seoti raseduse tuvastamisega arsti poolt, loobudes senisest 12. nädala piirangust.