Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Ravikindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis jõustusid 01.05.2004. Need muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi üliõpilaste kindlustatuse tingimustes, uued reeglid kindlustuskaitse tõendamiseks nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning korrastavad seaduse paragrahvide struktuuri, tagades kindlustatutele parema ülevaate nende õigustest ja kohustustest.
Üliõpilaste ravikindlustuse tingimuste täpsustamine
Üks olulisemaid muudatusi puudutab üliõpilaste õigust ravikindlustusele vastavalt seaduse § 5 lõike 4 punktile 5.
Eelmises redaktsioonis kuulusid kindlustatud isikuga võrdsustatud isikute hulka kõik üliõpilased ilma täiendavate elukohatingimusteta.
Uues redaktsioonis on tehtud oluline täpsustus: ravikindlustusele on õigus ainult Eesti alalisest elanikust üliõpilastel. Välisriigis õppivate või mitte-alalistest elanikest üliõpilaste puhul tuleb seda tingimust edaspidi eraldi jälgida.
Uus kord kindlustuskaitse tõendamiseks
Paragrahv 21 on saanud täiesti uue pealkirja ja sisu, asendades senise lepingu alusel võrdsustamise regulatsiooni kindlustuskaitse tõendamise korraga.
- Eestis tõendab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik oma kindlustuskaitset isikut tõendava dokumendi esitamisega.
- Ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib Eestis isikut tõendava dokumendi asemel esitada Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi.
- Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tõendatakse kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi esitamisega.
- Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister vastava määrusega.
- Kui isik on teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest, on tal keelatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.
Lepingu alusel võrdsustamise ja seaduste kohaldamise ümberstruktureerimine
Seoses kindlustuskaitse tõendamise sissetoomisega paragrahvi 21, on lepingu alusel võrdsustamise sätted nihutatud edasistesse paragrahvidesse.
Paragrahv 22 reguleerib nüüd kindlustatud isikuga võrdsustamist lepingu alusel. Selles sätestatakse, et leping sõlmitakse haigekassaga isiku poolt või kasuks ning haigekassal on õigus lepingu sõlmimisest keelduda, kui isik on varasemaid kohustusi rikkunud.
Paragrahv 23 kannab nüüd pealkirja 'Seaduste kohaldamine' ning sätestab, et lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kindlustatud isiku õigused ja kohustused ning lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse kindlustuslepingu sätteid.
Paragrahv 24 reguleerib nüüd lepingu alusel võrdsustamise tingimusi, sealhulgas lepingu minimaalset üheaastast tähtaega ja kindlustusmakse suuruse arvutamist Statistikaameti avaldatud keskmise palga alusel.
Ravikindlustushüvitiste territoriaalsus ja piirangud
Paragrahv 27 pealkirjaks on saanud 'Ravikindlustushüvitise territoriaalsus' (eelmises redaktsioonis oli selleks 'Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud').
Selle lõige 1 sätestab uues sõnastuses, et kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist ainult Eestis, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel.
Välisriigis tervishoiuteenuse hüvitise saamine on võimalik eelnevalt sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haigekassaga, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Ravikindlustuse seaduse muudatused alates 01.05.2004 kaasa selgema süsteemi kindlustuskaitse tõendamiseks. Eestis piisab edaspidi isikut tõendavast dokumendist, samas kui Euroopa Liidus reisimisel tuleb kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti. Üliõpilaste puhul on oluline tähele panna, et kindlustuse saamiseks on nüüd nõutav Eesti alalise elaniku staatus. Samuti on seaduses tehtud ulatuslik paragrahvide ümberstruktureerimine, mis korrastab lepingu alusel kindlustamise, ravikindlustushüvitiste territoriaalsuse ja töövõimetushüvitiste saamise reegleid, muutes seaduse rakendamise igapäevaselt selgemaks.