Alates 01.03.2016 jõustuvad Ravikindlustuse seaduse muudatused, mis toovad kaasa olulisi uuendusi retseptide väljakirjutamise õiguses ja korras. Need muudatused laiendavad retseptiõigusega isikute ringi, lihtsustades seeläbi patsientidele vajalike ravimite kättesaadavust ning muutes tervishoiusüsteemi toimimist paindlikumaks ja tõhusamaks.
Peamised muudatused retsepti väljakirjutamise õiguses
Ravikindlustuse seaduse paragrahvi 41 lõike 2 muudatustega laiendatakse oluliselt retsepti väljakirjutamise õigust omavate isikute ringi. Kõige olulisema muudatusena on retsepti väljakirjutamise õigus nüüd lisaks perearstile ka temaga koos töötaval õel, mida eelmises redaktsioonis ette nähtud ei olnud.
Teise olulise täiendusena on uude redaktsiooni lisatud säte, mille kohaselt on alates kolmandast residentuuri aastast arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga. Varasemas seaduse tekstis sellist erisust arst-residentide kohta ei sisaldunud.
Lisaks tehti tekstis terminoloogiline muudatus, kus senine viide Kaitseväes töötavale arstile ja hambaarstile asendati viitega kaitsejõududes töötavale Terviseametis registreeritud arstile ja hambaarstile.
Vastutust puudutava sätte eemaldamine
Uuest redaktsioonist on täielikult välja jäetud varem kehtinud lause, mis sätestas, et retsepti väljastanud arst, hambaarst ja ämmaemand vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. Selles osas on uues redaktsioonis loobutud eraldiseisvast vastutuse lausest paragrahvi 41 lõikes 2.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Ravikindlustuse seaduse muudatus alates 1. märtsist 2016 kaasa olulise paindlikkuse retseptide väljakirjutamisel. Retseptiõigus laieneb perearstiga koos töötavatele õdedele ja alates kolmandast residentuuri aastast ka arst-residentidele. Samuti asendatakse tekstis mõiste Kaitsevägi laiema mõistega kaitsejõud ning eemaldatakse eraldiseisev lause retsepti väljastaja otsese vastutuse kohta. Need muudatused lihtsustavad igapäevast ravimite väljakirjutamise protsessi tervishoiuasutustes ja parandavad patsientidele ravimite kättesaadavust.