Alates 01.02.2025 jõustuvad olulised Ravikindlustuse seaduse muudatused, mis täpsustavad tööandjate kohustusi ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise korras. See seadusemuudatus lihtsustab oluliselt endiste tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate igapäevast asjaajamist olukorras, kus töötaja töövõimetusleht algab alles pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
Uus erand töövõimetuslehtede täitmisel
Ravikindlustuse seaduse paragrahvi 53 täiendati uue lõikega 4, mis reguleerib ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise korda pärast töösuhte lõppemist. Tegemist on olulise täpsustusega, mis puudutab otseselt tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohustusi olukorras, kus töötaja haigestub või vajab hoolduslehte vahetult pärast töölt lahkumist.
Eelmises seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.01.2025, puudus vastav säte, mis oleks vabastanud endise tööandja kohustustest järgnevate töövõimetuslehtede korral. See tekitas praktikas tihti segadust ja põhjendamatut lisatööd, kuna tööandjad pidid tegelema isikutega, kellega neil enam kehtivat lepingulist suhet ei olnud.
Uue korra kohaselt ei ole kindlustatud isiku endisel tööandjal ega füüsilisest isikust ettevõtjal kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. See tähendab, et kui järgnev leht algab pärast lepingu lõppu, on endine tööandja vabastatud igasugusest andmete esitamise kohustusest.
See muudatus lihtsustab oluliselt asjaajamist ja vähendab tööandjate halduskoormust, kuna välistab vajaduse tegeleda endiste töötajate dokumentidega pärast suhte ametlikku lõppemist. Muudatus toob õigusselguse ja muudab haiguslehtede menetlemise protsessi kiiremaks ja loogilisemaks kõigi osapoolte jaoks.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob Ravikindlustuse seaduse muudatus alates 01.02.2025 olulise kergenduse tööandjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Uue paragrahvi 53 lõike 4 lisandumisega kaob endisel tööandjal kohustus teha kandeid järgnevatele töövõimetuslehtedele, mis algavad pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist vabastust ei olnud. See muudatus vähendab bürokraatiat ja tagab selgema asjaajamise pärast töösuhte lõppemist, säästes tööandjate aega ja ressursse.