Käesolev ülevaade tutvustab ravikindlustuse seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2016. Artikkel annab praktilist teavet selle kohta, kuidas muutuvad juhtorgani liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute ravikindlustuse tekkimise, peatumise ja lõppemise tingimused ning millised uued sihtrühmad saavad õiguse ravikindlustusele.
Juhtorgani liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute ravikindlustuse uus kord
Alates 01.01.2016 muutus oluliselt kord, kuidas tekib ja toimib juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmete (§ 5 lg 2 p 4) ning võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavate isikute (§ 5 lg 2 p 5) ravikindlustus.
Eelmises redaktsioonis pidi iga sotsiaalmaksu maksja eraldi tasuma sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks kehtestatud kuumääralt. Uue redaktsiooniga on sisse viidud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse mõiste. See tähendab, et sotsiaalmaksu võivad maksta mitu juriidilist isikut või lepingu teist poolt ühes kuus kokku vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Sellega seoses muutus ka kindlustuskaitse tekkimise ja kestuse reguleerimine. Varasemalt reguleeris võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute kindlustuskaitset eraldi § 9, mis on uues redaktsioonis täielikult kustutatud. Nüüd reguleerib mõlema isikugrupi kindlustuskaitset § 8.
Kindlustuskaitse tekkimine, peatumine ja jätkumine
Eelmises redaktsioonis kehtis mõlemale isikugrupile töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatav 14-päevane ooteaeg. Uues redaktsioonis tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval.
Kindlustuskaitse peatumise ja jätkumise reeglid muutusid järgmiselt:
- Eelmises redaktsioonis lõppes kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemisest ning peatub sotsiaalmaksu maksmata jätmisel kahe kuu möödumisel maksetähtpäevast.
- Uues redaktsioonis peatub kindlustuskaitse järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist seaduses sätestatud tähtpäevaks.
- Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.
- Peatumist ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Uued sihtrühmad ja andmete esitamise muudatused
Seadusesse lisati uus kindlustatud isikuga võrdsustatud isikute grupp (§ 5 lg 4 p 3). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue sätte kohaselt on võrdsustatud isikuks keegi, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
Sellega seoses lisati seadusesse § 11 lõige 2, mille kohaselt on Eesti Töötukassa kohustatud esitama vajalikud dokumendid nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks. Varasemas redaktsioonis sellist kohustust ega sätet ei eksisteerinud.
Töötamise registri andmete esitamise korda (§ 13 lg 1 ja § 19 lg 1) muudeti samuti. Kui varem esitati töötamise registri kaudu andmed ka juhtorgani liikmete ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute kohta, siis uues redaktsioonis tehakse töötamise registri andmete alusel kandeid ainult § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kohta.
Kehtetuks tunnistatud sätted ja muud täpsustused
Uue redaktsiooniga tunnistati kehtetuks mitmed olulised sätted:
- Paragrahvi 26 lõiked 4, 5 ja 6, mis andsid haigekassale tagasinõudeõiguse juriidilise isiku või lepingu teise poole vastu, kes jättis sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmata, on tunnistatud kehtetuks.
- Paragrahvi 57 lõige 5, mis piiras haigushüvitise saamise õigust maksimaalselt 250 kalendripäevaga kalendriaastas, on samuti tunnistatud kehtetuks.
Lisaks tehti redaktsiooniline täpsustus paragrahvis 41 lõikes 2, kus asendati sõna 'kaitsejõududes' sõnaga 'Kaitseväes'. Paragrahvi 5 lõike 4 punktis 5 eemaldati tekstist viide varasemale veaparandusele ja sellega seotud kuupäevale, jättes sätte sisu muidu samaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2016 jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulise ja oodatud reformi juhtorgani liikmete ning võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute ravikindlustuse süsteemis. Kaotati senine neljateistkümnepäevane ooteaeg ja kindlustuskaitse seoti sotsiaalmaksu miinimumkohustuse deklareerimisega. Samuti lisati täiesti uus võrdsustatud isikute grupp osalise või puuduva töövõimega isikute näol, kelle andmed edastab Eesti Töötukassa. Mitmed senised piirangud, sealhulgas haigekassa tagasinõudeõigus ja haigushüvitise 250-päevane piirang kalendriaastas, tunnistati uues redaktsioonis täielikult kehtetuks.