Alates 1. jaanuarist 2015 jõustusid ravikindlustuse seaduses olulised muudatused, mis mõjutavad otseselt nii kindlustatud isikuid kui ka tööandjaid. Peamised uuendused puudutavad täiendava ravimihüvitise arvutamise korda, muutes ravimite soetamise patsientidele märgatavalt soodsamaks, ning täpsustavad välisriigis väljastatud töövõimetustõendite esitamise ja menetlemise tähtaegu haigekassale. Samuti täpsustati füüsilisest isikust ettevõtjate andmete edastamise korda.
Füüsilisest isikust ettevõtjate andmete edastamise täpsustamine
Ravikindlustuse seaduse § 10 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 viidi sisse muudatused, mis täpsustavad füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) andmete edastamise korda haigekassale. Senine üldine viide maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidajale asendati konkreetse asutusega.
- Paragrahvi 10 lõikes 1 asendati kohustus andmete esitamiseks: senise 'maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja' asemel on kohustatud andmed esitama 'Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja'.
- Paragrahvi 10 lõikes 3 asendati teavitamiskohustus tegevuse lõpetamisel: senise 'Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja' asemel teavitab haigekassat 'Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja'.
- Paragrahvi 10 lõikes 4 asendati teavitamiskohustus tegevuse peatamisel: senise 'Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja' asemel teavitab haigekassat 'Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja'.
- Paragrahvi 10 lõikes 5 asendati kohustus ettevõtluse jätkamise andmete esitamiseks: senise 'maakohtute registriosakondade keskandmebaasi pidaja' asemel esitab andmed 'Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja'.
Täiendava ravimihüvitise määrade ja korra muutmine
Seaduse § 47 ja § 89 muudatustega kehtestati uus täiendava ravimihüvitise arvutamise kord, mis muudab hüvitise kättesaadavamaks alates väiksematest summadest.
- Paragrahvi 47 lõikes 1 muudeti hüvitamise alust: varem hüvitati summad vahemikus 384 kuni 1300 eurot, uue korra kohaselt hüvitatakse summad alates 300 eurost.
- Paragrahvi 47 lõikes 4 muudeti vahemikku ja määra: varem hüvitati 384 kuni 640 euro suurusest summast 50% osast, mis ületas 384 eurot; uues redaktsioonis hüvitatakse 300 kuni 500 euro suurusest summast 50% osast, mis ületas 300 eurot.
- Paragrahvi 47 lõikes 5 tõsteti hüvitise määra: varem hüvitati summast vahemikus 640 kuni 1300 eurot lisaks 75% osast, mis ületas 640 eurot; uues redaktsioonis hüvitatakse 500 eurot ületavast osast 90%.
- Paragrahvi 47 lõige 6, mis sätestas, et summasid üle 1300 euro haigekassa täiendavalt ei hüvita, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
Üleminekusäte enne 2015. aastat väljastatud ravimitele
Seadusesse lisati uus üleminekusäte § 89 lõikena 17, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt kohaldatakse ravimite puhul, mis on kindlustatud isikule väljastatud enne 2015. aasta 1. jaanuari, täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel kuni 2014. aasta 31. detsembrini kehtinud § 47 sõnastust.
Ajutise töövõimetuse hüvitise menetluse uuendused
Paragrahvis 53 muudeti oluliselt ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise korda, asendades paberil töövõimetuslehtede esitamise korra välisriigi tõendite menetlemisega.
- Paragrahvi 53 lõike 5 esimeses lauses asendati võimalus esitada paberil töövõimetusleht kohustusega teha kanded elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee kaudu seitsme kalendripäeva jooksul.
- Lõike 5 teises lauses asendati senine säte (mis lubas isikul paberil lehe ise esitada) uue korraga: kui isik esitab tööandjale välisriigis väljakirjutatud pabertõendi, peab tööandja esitama selle haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul.
- Lõikesse 5 lisati uus säte, et kindlustatud isik võib tõendi ja muud dokumendid haigekassale ise esitada (eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud).
- Kustutati säte 'Paberil töövõimetuslehe alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:' ning lisati uus säte 'Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui:'.
- Lõike 5 punktis 1 asendati vana elektroonilise lehe kannete tegemise tähtaeg uue sättega, mille kohaselt peab tõend olema esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tööle asumisest (eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud).
- Lõike 5 punktis 2 asendati vana paberil lehe esitamise tähtaeg uue sättega, mille kohaselt peab tõend olema esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates FIE tegevuse taasalustamisest (eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud).
- Lõike 5 punkt 3, mis reguleeris paberil töövõimetuslehe esitamist FIE tegevuse taasalustamisel, kustutati uuest redaktsioonist täielikult.
- Lõikesse 5 lisati uus säte, et hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud tähtaegselt, asendades senise sätte paberil töövõimetuslehe esitamata jätmise kohta.
- Lõikes 6 asendati sõnad 'paberil töövõimetuslehe' sõnaga 'tõendi'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. jaanuarist 2015 kehtima hakanud ravikindlustuse seaduse muudatused kaasa soodsama täiendava ravimihüvitise süsteemi, kus hüvitist hakatakse maksma juba alates 300 euro suurusest kulust ning üle 500 euro ulatuvast osast hüvitatakse koguni 90 protsenti. Samuti asendati paberil töövõimetuslehtede esitamine välisriigi arstitõendite esitamise korraga ning täpsustati füüsilisest isikust ettevõtjate andmete edastamist, määrates andmete esitajaks konkreetselt Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja. Enne 2015. aastat väljastatud ravimitele kehtib veel vana arvutuskord.