Käesolev ülevaade käsitleb Ravikindlustuse seaduse olulisi muudatusi, mis jõustusid 01.01.2005. Need muudatused täpsustavad kindlustatud isikute ringi, kindlustuskaitse kestust ning ravimite ja hambaravi hüvitamise korda, pakkudes lugejale selget ja praktilist ülevaadet uutest õiguslikest alustest ning sellest, kuidas uued reeglid mõjutavad kindlustuskaitse tekkimist ja lõppemist.
Kindlustatud isikute ringi ja kindlustuskaitse kestuse täpsustamine
Ravikindlustuse seaduse muudatustega täpsustati oluliselt kindlustatud isikute kategooriaid ja nende kindlustuskaitse kestust. Peamised muudatused puudutavad isikuid, kelle eest sotsiaalmaksu maksab riik või kohalik omavalitsus.
- Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 laiendati kindlustatute ringi, lisades isikud, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik või kohalik omavalitsus sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Varasemas redaktsioonis kohalikke omavalitsusi selles punktis ei nimetatud.
- Paragrahvi 7 pealkirja ja sisu muudeti täielikult, et reguleerida riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse kestust. Varem reguleeris see paragrahv juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitset.
- Paragrahvides 8 ja 9 viidi läbi struktuursed muudatused, millega vahetati juhtimisorgani liikmete ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute kindlustuskaitse kestust reguleerivate paragrahvide asukohad ja pealkirjad.
Dokumentide ja andmete esitamise kord
Paragrahvis 13 muudeti andmete esitamise vormi ja tähtaegu. Eelmises redaktsioonis ei olnud andmete esitamise vormi nii täpselt määratletud, kuid uue redaktsiooni kohaselt esitatakse andmed lihtkirjalikus või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis.
- Dokumente ja andmeid võib lisaks kohustatud isikule esitada ka kindlustatud isik ise (§ 13 lg 2).
- Tähtajalise kindlustuskaitse lõppemisest ei pea haigekassale teatama, kui see lõpeb seoses tähtaja möödumisega (§ 13 lg 4).
Muudatused ravikindlustushüvitistes ja täiendavas ravimihüvitises
Seaduse muudatustega kaasnesid olulised ümberkorraldused rahaliste hüvitiste süsteemis, millest kõige märkimisväärsem on sõidukuluhüvitise kaotamine ja täiendava ravimihüvitise süsteemi täpsustamine.
- Sõidukuluhüvitis tunnistati paragrahvi 25 lõike 4 punktis 3 kehtetuks ning sellega seoses kustutati täielikult senine paragrahv 64, mis reguleeris sõidukulude hüvitamist.
- Paragrahvis 47 kehtestati täiesti uus täiendava ravimihüvitise arvutamise ja maksmise kord, mis põhineb kalendriaasta jooksul põhjendatult tasutud summade vahemikel.
Täiendava ravimihüvitise arvutamise reeglid
Uue korra kohaselt hüvitab haigekassa täiendavalt ambulatoorsete ravimite ostmiseks tasutud summad vahemikus 6000 kuni 20 000 krooni järgmiselt:
- Summade vahemikus 6000 kuni 10 000 krooni hüvitatakse 50 protsenti 6000 krooni ületavast osast (§ 47 lg 4).
- Summade vahemikus 10 000 kuni 20 000 krooni hüvitatakse lisaks 75 protsenti 10 000 krooni ületavast osast (§ 47 lg 5).
- Summasid, mis ületavad 20 000 krooni, haigekassa täiendavalt ei hüvitatata (§ 47 lg 6).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tõid 01.01.2005 jõustunud Ravikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi kindlustuskaitse kestuses ja hüvitiste maksmises. Laiendati isikute ringi, kelle eest maksab sotsiaalmaksu kohalik omavalitsus, ning korrastati juhtimisorgani liikmete ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute kindlustuskaitse reegleid. Rahaliste hüvitiste osas kaotati sõidukuluhüvitis täielikult, kuid kehtestati uus ja täpne astmeline süsteem täiendava ravimihüvitise maksmiseks summadele vahemikus 6000 kuni 20 000 krooni, mis aitab paremini toetada suuremate ravimikuludega inimesi.