Käesolev ülevaade tutvustab Raamatupidamise seaduse muudatusi, mis jõustusid 23.03.2014, tuues kaasa olulisi terminoloogilisi ja sisulisi täpsustusi. Artikkel pakub praktilist kasu raamatupidajatele ja avaliku sektori finantsjuhtidele, selgitades uusi nõudeid riigi majandusaasta koondaruandlusele ning korteriühistute erisuste lisandumist seadusesse.
Terminoloogilised muudatused ja ministri pädevus
Seaduses viidi läbi ulatuslik terminoloogiline muudatus, millega asendati seni kehtinud viited rahandusministrile viidetega valdkonna eest vastutavale ministrile.
- Paragrahvis 14 lõikes 2 kehtestab majandusaasta aruande taksonoomia alusel koostatavad aruandevormid nüüd valdkonna eest vastutav minister (eelmises redaktsioonis rahandusminister).
- Paragrahvis 32 lõigetes 2, 3 ja 5 kinnitab Vabariigi Valitsus Raamatupidamise Toimkonna töökorra valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul (eelmises redaktsioonis rahandusministri ettepanekul), samuti määrab minister toimkonna esimehe ja liikmete tasu ning teeb vajadusel kohustuslikke ettekirjutusi.
- Paragrahvis 33 lõigetes 1 ja 2 nimetab ja kutsub toimkonna liikmed tagasi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul (eelmises redaktsioonis rahandusministri ettepanekul).
- Paragrahvis 35 lõigetes 2 ja 3 ning paragrahvis 36 lõikes 1 on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada riigi raamatupidamise üldeeskiri, arvestuspõhimõtted ja aruannete vormid (eelmises redaktsioonis oli see õigus rahandusministril).
- Paragrahvis 45 lõigetes 1, 2 ja 3 on avaliku ettevõtja raamatupidamise läbipaistvuse nõuded ja aruandlus seotud valdkonna eest vastutava ministriga (eelmises redaktsioonis rahandusministriga).
Riigi majandusaasta koondaruande ja rahavoogude reguleerimine
Paragrahvi 38 lõikes 4 muudeti aruande koostamise alust: riigieelarve täitmise aruanne koostatakse nüüd eelarveklassifikaatori kohaselt, asendades varasema nõude teha seda artikligruppide kaupa.
Seadusesse lisati täiesti uued lõiked 7, 8, 9 ja 10, mida eelmises redaktsioonis ei olnud:
- Lõige 7 kohustab lisama riigi majandusaasta koondaruandele otsuse eelnõu konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui tulem on positiivne.
- Lõige 8 nõuab eelnõule seletuskirja lisamist, mis põhjendab otsust, võttes arvesse likviidsete finantsvarade piisavust ja rahavoo prognoose.
- Lõige 9 annab Riigikogule otsustusõiguse ülejäägi suunamiseks stabiliseerimisreservi või jätmiseks likviidsetesse finantsvaradesse.
- Lõige 10 sätestab korrigeeritud konsolideerimata rahavoo arvutamise valemi, mis koosneb põhitegevuse rahavoogudest, investeerimistegevuse rahavoogudest (teatud eranditega) ning pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksetest, intressidest ja finantskuludest.
Korteriühistute raamatupidamise erisused
Seadusesse lisati uus paragrahv 43 koos pealkirjaga 'Korteriühistu raamatupidamise erisused'.
Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ega pealkirja ei olnud. Uus paragrahv sätestab selgelt, et korteriühistu raamatupidamise erisused on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tõid 23.03.2014 jõustunud Raamatupidamise seaduse muudatused kaasa olulise ülemineku rahandusministri keskselt terminoloogialt valdkonna eest vastutava ministri pädevusele mitmetes valdkondades, sealhulgas toimkonna töös ja üldeeskirja kehtestamisel. Samuti täiendati oluliselt riigi majandusaasta koondaruandluse reegleid, kehtestades uued nõuded konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamisele ja korrigeeritud rahavoo arvutamisele. Lisaks viidati uue paragrahviga 43 korteriühistute raamatupidamise erisustele, mis on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses.