Alates 17.01.2025 jõustuvad Raamatupidamise seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad ettevõtjate kategooriate piirmäärasid ning toovad sisse kestlikkusaruandluse koostamise reeglid. Need muudatused mõjutavad otseselt raamatupidamiskohustuslaste aruandlusnõudeid ja lihtsustavad teatud juhtudel majandusaasta aruannete esitamist.
Ettevõtjate kategooriate ja piirmäärade ajakohastamine
Seaduse muudatustega ajakohastatakse oluliselt ettevõtjate kategooriate piirmäärasid, mis toob kaasa paljude raamatupidamiskohustuslaste ümberklassifitseerimise.
Peamised muudatused ettevõtjate määratlustes on järgmised:
Mikroettevõtja uued piirmäärad (§ 3 p 14)
Eelmises redaktsioonis oli mikroettevõtja osaühing, kelle varad olid kuni 175 000 eurot, kohustised ei ületanud omakapitali, oli üks osanikust juhatuse liige ja müügitulu kuni 50 000 eurot.
Uues redaktsioonis on mikroettevõtja määratletud kui raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest vähemalt kaks ei ületa järgmisi näitajaid:
- varad kokku 450 000 eurot;
- aruandeaasta tulu 900 000 eurot;
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest.
Väikeettevõtja uued piirmäärad (§ 3 p 15)
Eelmises redaktsioonis oli väikeettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kes ei olnud mikroettevõtja ja kelle näitajatest võis bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv 50 inimest.
Uues redaktsioonis on väikeettevõtja raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:
- varad kokku 7 500 000 eurot;
- aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot;
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ja suurettevõtjad (§ 3 p 16 ja 17)
Keskmise suurusega ettevõtja puhul on piirmäärad tõusnud. Eelmises redaktsioonis võis bilansipäeval vaid üks näitaja ületada tingimusi: varad 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja töötajate arv 250. Uues redaktsioonis on keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv 250 inimest.
Suurettevõtja määratlus on samuti muutunud. Eelmises redaktsioonis oli suurettevõtja äriühing, kelle näitajatest bilansipäeval vähemalt kaks ületasid järgmisi tingimusi: varad 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja töötajate arv 250. Uues redaktsioonis on suurettevõtja lihtsalt raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.
Kestlikkusaruandluse kohustuse ja standardite lisandumine
Seadusesse on lisatud täiesti uued mõisted ja kohustused, mis on seotud kestlikkusaruandlusega. Varasemas redaktsioonis vastavaid sätteid ja standardite definitsioone ei olnud.
Uute mõistetena on seadusesse lisatud Euroopa kestlikkusaruandluse standard (ESRS), Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard (ESRS for SME) ja üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid (§ 3 p 9).
Kestlikkusaruande esitamine tegevusaruandes (§ 24 lg 2 ja 3)
Uue sätte kohaselt on suurettevõtja ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtja (VKE), kes on avaliku huvi üksus, kohustatud esitama tegevusaruande eraldi alajaotisena kestlikkusaruande. Varasemas redaktsioonis sellist kohustust ei olnud.
Kestlikkusaruanne tuleb koostada Euroopa kestlikkusaruandluse standardi alusel. VKE võib kasutada ka Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardit.
Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruanne (§ 31 lg 4)
Eelmises redaktsioonis pidi suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus (kes oli avaliku huvi üksus ja töötajate arvuga üle 500) esitama tegevusaruandes informatsiooni keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta.
Uues redaktsioonis esitab suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus tegevusaruande eraldi alajaotisena konsolideeritud kestlikkusaruande, mis koostatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.
Aruannete vormistamise ja esitamise lihtsustamine
Seaduse muudatused toovad kaasa ka mitmeid praktilisi lihtsustusi majandusaasta aruannete koostamisel ja esitamisel.
E-allkirja nõude leevendamine (§ 25 lg 4)
Uue sätte kohaselt ei pea e-äriregistri kaudu esitatud majandusaasta aruandele lisama e-allkirja, kui aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Varasemas redaktsioonis vastavat erandit ei olnud.
Seda erandit ei kohaldata auditeeritava majandusaasta aruande puhul.
Aastaaruande koostamise keel ja vääring (§ 15 lg 5)
Eelmises redaktsioonis oli sätestatud, et raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi.
Uues redaktsioonis on nõue koostada aastaaruanne eesti keeles sellest lõikest eemaldatud ning sätestatud on vaid nõue koostada see Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Raamatupidamise seaduse muudatused alates 17.01.2025 kaasa olulise piirmäärade tõusu mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis vähendab paljude ettevõtete aruandluskoormust. Samal ajal kehtestatakse suurettevõtjatele ja teatud avaliku huvi üksustele kohustuslik kestlikkusaruandlus vastavalt Euroopa standarditele. Lisaks lihtsustatakse aruannete esitamist e-äriregistris, kaotades turvalise tuvastamise korral e-allkirja nõude mitteauditeeritavatele aruannetele.