Alates 01.01.2016 jõustusid Raamatupidamise seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad põhimõisteid ja lihtsustavad väike- ning mikroettevõtjate aruandlust. Käesolev ülevaade aitab raamatupidamiskohustuslastel mõista uusi nõudeid, sealhulgas uusi ettevõtjate kategooriaid ja lühendatud aastaaruannete koostamise reegleid, tagades sujuva ülemineku uuele korrale.
Põhimõistete ajakohastamine ja terminoloogia muutused
Uues redaktsioonis on tehtud olulisi muudatusi seaduses kasutatavates põhimõistetes (§ 3).
Mõiste 'vara' (§ 3 p 1) on uues sõnastuses raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ja toob eeldatavalt tulevikus majanduslikku kasu (eelmises redaktsioonis oli see raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus).
Mõiste 'kohustus' on asendatud mõistega 'kohustis' (§ 3 p 2), mida defineeritakse kui eksisteerivat kohustust, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine vähendab eeldatavalt majanduslikult kasulikke ressursse (varem oli see raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg).
Mõiste 'omakapital' (§ 3 p 3) on uues redaktsioonis jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (eelmises redaktsioonis oli see varade ja kohustuste vahe).
Samuti on ajakohastatud 'tulu' (§ 3 p 4) ja 'kulu' (§ 3 p 5) mõisteid, sidudes need majandusliku kasu suurenemise või vähenemisega aruandeperioodil.
Terminoloogiline muudatus 'kohustuste' asendamisel 'kohustistega' on sisse viidud ka teistesse sätetesse, sealhulgas majandustehingute kirjendamisse (§ 6 lg 1), sise-eeskirja nõuetesse (§ 11 lg 1), dokumentide säilitamisse (§ 12 lg 3) ja algbilansi koostamisse (§ 26 lg 1).
Uued ettevõtjate kategooriad ja lühendatud aruanded
Seadusesse on lisatud täiesti uued ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide kategooriad (§ 3 p 14–20):
- Mikroettevõtja (§ 3 p 14) – osaühing, kelle varad on kuni 175 000 eurot, kohustised ei ületa omakapitali, on üks osanikust juhatuse liige ja müügitulu kuni 50 000 eurot.
- Väikeettevõtja (§ 3 p 15) – äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi piire: varad 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot, keskmine töötajate arv 50 inimest.
- Keskmise suurusega ettevõtja (§ 3 p 16) ja suurettevõtja (§ 3 p 17) koos vastavate näitajate piirmääradega.
- Väike, keskmise suurusega ja suur konsolideerimisgrupp (§ 3 p 18–20).
Nende kategooriate alusel on kehtestatud aruandluse erisused. Mikroettevõtja võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest (§ 14 lg 1), ning eelmises redaktsioonis sellist võimalust ei olnud.
Mikro- ja väikeettevõtjate lühendatud aastaaruanne koosneb vähemalt bilansist, kasumiaruandest ja lisadest (§ 15 lg 2). Mikroettevõtja peab esitama bilansis vähemalt tärniga tähistatud kirjed (§ 18 lg 3).
Aastaaruande lisade ja tegevusaruande nõuete täpsustamine
Raamatupidamise aastaaruande lisade avalikustamise nõudeid (§ 21) on oluliselt muudetud ja täiendatud. Varasemad lõiked 1 ja 2 on asendatud uute nõuetega.
Uues redaktsioonis peab raamatupidamiskohustuslane lisades avalikustama tegevjuhtkonna tasud (p 4), töötajate tasude üldsumma ja keskmise arvu töötamise liikide kaupa (p 5), riigieelarvest saadud vahendid ja riigiabi (p 6), sihtasutuse soodustatud isikud (p 7) ning MTÜ liikmete arvu (p 8).
Väikeettevõtja lühendatud aastaaruande lisade miinimumnõuded on detailselt sätestatud § 21 lõikes 3 (punktid 1–14), sealhulgas nõuded arvestuspõhimõtete, seotud osapoolte tehingute ja keskmise töötajate arvu avalikustamiseks. Mikroettevõtja lisade nõuded on sätestatud lõikes 4.
Tegevusaruande (§ 24) sisu on täiendatud nõudega esitada teave välisriigis registreeritud filiaalide kohta (lg 1) ja oma osade või aktsiate omandamise kohta (lg 5). Suurettevõtjad, kes on avaliku huvi üksused ja kellel on üle 500 töötaja, peavad tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ning korruptsioonivastast võitlust (lg 6).
Konsolideerimisgrupi erandid ja uued aruandlusliigid
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise erandid (§ 29) on täielikult ümber sõnastatud. Varasem lõige 1, mis loetles viis vabastuse alust, on kustutatud.
Uue korra kohaselt on aruande koostamisest vabastatud konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad ei ületa väikese konsolideerimisgrupi tingimusi (§ 29 lg 2) või kelle konsolideerimata näitajad koos 20% lisandusega ei ületa neid piire (§ 29 lg 1).
Seadusesse on lisatud täiesti uus § 45, mis kohustab suurettevõtjaid ja avaliku huvi üksuseid, kes tegelevad mäetööstuse või loodusliku metsa raiega, esitama majandusaasta aruande lisana valitsussektori üksustele tehtud maksete aruande (§ 45 lg 1).
Seaduse jõustumine ja üleminekusätted
Seaduse jõustumise sätetesse on lisatud uued lõiked (§ 62 lg 9–15).
Uut redaktsiooni kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 01.01.2016 või hiljem (§ 62 lg 9), välja arvatud teatud erisused nagu § 242 lg 4 ja § 312 lg 4, mida kohaldatakse alates 01.01.2017 (lg 10), ning § 37 ja § 38 redaktsiooni, mida kohaldatakse alates 01.01.2015 (lg 11).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Raamatupidamise seaduse muudatused alates 01.01.2016 kaasa olulise terminoloogilise ja sisulise värskenduse. Peamised järeldused seisnevad uute ettevõtjate kategooriate (mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjad) kasutuselevõtus, mis võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatel koostada oluliselt lihtsustatud lühendatud aastaaruandeid. Samal ajal karmistuvad nõuded suurettevõtjatele ja avaliku huvi üksustele, kes peavad hakkama esitama täiendavat teavet tegevusaruannetes ning vajadusel koostama valitsussektori üksustele tehtud maksete aruandeid. Konsolideerimise kohustuse erandid on samuti viidud uutele piirmääradele, lihtsustades väikeste konsolideerimisgruppide halduskoormust.