Alates 01.01.2010 jõustusid Raamatupidamise seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa uue ajastu Eesti aruandluskeskkonnas. Peamiseks uuenduseks on majandusaasta aruande taksonoomia kasutuselevõtt ja aruandluse struktuuri põhjalik ümberkorraldamine, mis muudab ettevõtete finantsandmete esitamise standardiseerituks, läbipaistvamaks ning oluliselt lihtsamini võrreldavaks. Need muudatused aitavad vähendada halduskoormust ja parandada andmevahetust riigiasutustega.
Uus mõiste ja taksonoomia kehtestamine
Seaduse paragrahvi 3 punktis 13 on lisatud täiesti uus mõiste: majandusaasta aruande taksonoomia, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See on standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
Paragrahv 14 on saanud uue pealkirja 'Majandusaasta aruande taksonoomia' (varem 'Raamatupidamise aastaaruanne'). Selle lõikes 1 sätestatakse nüüd, et taksonoomia kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Varasemas redaktsioonis rääkis see lõige aastaaruande eesmärgist.
Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et taksonoomia alusel koostatavad aruandevormid kehtestab rahandusminister määrusega, asendades varasema sätte põhiaruannete ja lisade koostise kohta.
Lõikes 3 kohustatakse raamatupidamiskohustuslast lähtuma taksonoomiast ja aruandevormidest, asendades varasema sätte aastaaruande koostamise aluste kohta.
Lõikes 4 on sätestatud, et avalikke ülesandeid täitvad isikud ei või nõuda juba registrile esitatud taksonoomiaga hõlmatud andmeid. Varem rääkis see lõige arvestuspõhimõtete valikust.
Lisadusena on paragrahvi 14 lisatud uued lõiked 5 ja 6, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Lõige 5 sätestab erandid andmete nõudmiseks ja lõige 6 välistab lõike 3 kohaldamise teatud subjektidele (nt riik, kohalik omavalitsus, füüsilisest isikust ettevõtja).
Raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ümberkorraldused
Paragrahvi 15 pealkirjaks on nüüd 'Raamatupidamise aastaaruanne' (varem 'Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid').
Selle lõikes 1 on sätestatud aastaaruande eesmärk (varem seda lõiget siin ei olnud). Lõikes 2 sätestatakse aastaaruande koostis (põhiaruanded ja lisad), mis varem rääkis krediidiasutuste standarditest.
Lõikes 3 sätestatakse aastaaruande koostamise alused (registrid, inventuur jne), mis varem rääkis Eesti Panga aruandlusest.
Lõikes 4 sätestatakse arvestuspõhimõtete valik, asendades bilansi definitsiooni.
Lõikes 5 sätestatakse eesti keele ja vääringu nõue, asendades kasumiaruande definitsiooni.
Paragrahv 16 kannab nüüd pealkirja 'Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid' (varem 'Rakendatav raamatupidamistava') ning selle lõige 1 on lisatud uue sättena alusprintsiipide kohta.
Paragrahv 17 pealkiri on 'Rakendatav raamatupidamistava' (varem 'Bilanss ja kasumiaruanne') ning selle lõige 1 on lisatud uue sättena raamatupidamistava kohta.
Aruannete allkirjastamine ja muud erisused
Paragrahvi 25 pealkiri on nüüd 'Majandusaasta aruande allkirjad' (varem 'Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel').
Lõikes 1 on lisatud säte, et aruandele kirjutab alla tegevjuhtkond (eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, vana lõige 1 oli kustutatud). Varasemalt pidid alla kirjutama ka kõrgema juhtorgani liikmed.
Lõikes 2 sätestatakse füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastamise nõue (asendades tütarettevõtja definitsiooni) ja lõikes 3 allkirjastamisega kinnitamise nõue (asendades konsolideerimisgrupi definitsiooni).
Paragrahvis 24 (Tegevusaruanne) on lõike 2 punkt 4 (tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete tasude ja soodustuste kirjeldamine) uues redaktsioonis tunnistatud kehtetuks.
Paragrahvi 62 (Seaduse jõustumine) on lisatud uued lõiked 3 kuni 8 ja täiendavad punktid, mis täpsustavad lisades avalikustatavat teavet (nt teave oluliste bilansikirjete, tulude ja kulude, rahavoogude, omakapitali ja tegevjuhtkonna tasude kohta), mida eelmises redaktsioonis sellisel kujul ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Raamatupidamise seaduse muudatused alates 01.01.2010 kaasa olulise struktuurse reformi Eesti aruandlusmaastikul. Majandusaasta aruande taksonoomia kasutuselevõtt ja uute aruandevormide kehtestamine standardiseerivad andmete esitamist ja vähendavad dubleerimist. Paljud senised põhimõtted ja definitsioonid paigutati seaduses ümber teistesse paragrahvidesse, täpsustati tegevusaruande ja ühingujuhtimise aruande nõudeid ning muudeti allkirjastamise korda, kohustades tegevjuhtkonda aruandele viivitamata alla kirjutama. Need muudatused muudavad raamatupidamise aastaaruanded selgemaks ja paremini võrreldavaks.