Alates 22.06.2018 jõustusid pühade ja tähtpäevade seaduse olulised muudatused, mis täiendavad riiklike tähtpäevade nimekirja uue tähtpäevaga. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, millised muudatused seaduse tekstis tehti ja kuidas mõjutab see riiklike tähtpäevade tähistamist Eestis edaspidi, tuues selgust seaduse uue redaktsiooni rakendamisel.
Riiklike tähtpäevade täienemine uue tähtpäevaga
Seaduse muudatusega täiendati paragrahvis 3 sätestatud riiklike tähtpäevade loetelu. Kõige olulisema ja praktilisema muudatusena kehtestati Eesti riigis täiesti uus riiklik tähtpäev, milleks on omavalitsuspäev.
Selle muudatuse ametlikuks elluviimiseks muudeti seaduse paragrahvi 3 punkti 4. Kui eelmises kehtinud redaktsioonis oli selles punktis kirjas tekst 'oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; RT I 2011-03-09 2 109032011002 2011-03-19', siis uues redaktsioonis on selle asemel sätestatud '1. oktoober – omavalitsuspäev;'.
Hõimupäeva säilitamine seaduses
Kuigi senine hõimupäeva sõnastus asendati paragrahvi 3 punktis 4 omavalitsuspäevaga, ei tähenda see hõimupäeva kadumist riiklike tähtpäevade hulgast.
Seadusesse lisati uus säte paragrahvi 3 punkti 4 alla, mida eelmises redaktsioonis sellisel kujul eraldiseisvalt ei eksisteerinud. Uue lisatud sätte kohaselt on riiklikuks tähtpäevaks jätkuvalt 'oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;'. Seega säilitati hõimupäev riikliku tähtpäevana, kuid selle asukoht ja vormistus seaduse tekstis muutusid võrreldes varasema redaktsiooniga.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tõid pühade ja tähtpäevade seaduse muudatused alates 22.06.2018 kaasa kahe riikliku tähtpäeva täpsustamise seaduse tekstis. Paragrahvi 3 punktis 4 asendati senine hõimupäeva tekst uue tähtpäevaga, milleks on 1. oktoobril tähistatav omavalitsuspäev. Samal ajal lisati hõimupäev uue sättega tagasi riiklike tähtpäevade nimekirja, tagades selle tähistamise oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Need muudatused korrastasid riiklike tähtpäevade loetelu ja tõid seadusesse uue tähtpäeva.