Alates 30.10.2019 jõustusid Perehüvitiste seaduse olulised muudatused, mis puudutavad otseselt vanemahüvitise suuruse arvutamise korda ja sellega seotud sotsiaalmaksu arvestust. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, millised muudatused viidi sisse seaduse tekstis seoses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega, tagades lugejale ajakohase ja korrektse info õigusakti rakendamise kohta.
Vanemahüvitise suuruse arvutamise korra täpsustamine
Perehüvitiste seaduse paragrahvi 37 lõiget 3 muudeti alates 30.10.2019, et viia sisse täpsustused seaduse viidete ja jõustumise kuupäevade osas. Muudatus on otseselt seotud Riigikohtu otsuse kohaldamisega vanemahüvitise arvutamisel.
Võrreldes eelmise redaktsiooniga, mis kehtis kuni 29.10.2019, lisati uude redaktsiooni täiendav kuupäevamärge 30.10.2019 viidete ahelasse. See muudatus aitab täpsemalt määratleda õigusakti redaktsioonide kehtivuse ja seoseid teiste otsustega.
Mõlemas redaktsioonis kajastub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus, mis tunnistab põhiseadusevastaseks ja kehtetuks seaduse paragrahvi 37 lõike 3 kolmanda lause teatud osas. Otsus puudutab olukordi, kus isik töötab vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil ja Eesti Töötukassa maksab talle tööandja maksejõuetuse hüvitist.
Riigikohtu otsuse mõju sotsiaalmaksu arvestamisele
Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb vanemahüvitise arvutamisel võtta arvesse isikustatud sotsiaalmaksu, mis on arvestatud töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt.
See reegel rakendub olukorras, kus sotsiaalmaks laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil või pärast seda, tagades vanemahüvitise saajale õiglase hüvitise suuruse arvutamise.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi Perehüvitiste seaduse muudatus alates 30.10.2019 kaasa täpsustuse vanemahüvitise suuruse arvutamise korras paragrahvis 37 lõikes 3. Muudatusega täiendati seaduse viidete süsteemi kuupäevaga 30.10.2019. Sisuliselt tagatakse sellega Riigikohtu otsuse kohane sotsiaalmaksu arvestamine tööandja maksejõuetuse hüvitiselt, kui Eesti Töötukassa on seda arvestusperioodi eest maksnud. See muudatus aitab tagada korrektse ja põhiseaduspärase vanemahüvitise suuruse arvutamise kõigile õigustatud isikutele.