Alates 07.06.2021 jõustusid perehüvitiste seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad peretoetuste ja vanemahüvitiste maksmise korda eelkõige lapse surnult sündimise korral ning muudavad üle 16-aastaste laste peretoetuste maksmise perioodi pärast põhikooli lõpetamist. Need muudatused tagavad peredele parema sotsiaalse kaitse ja selgemad tingimused rasketel hetkedel.
Sünnitoetuse ja vanemahüvitise muudatused lapse surnult sündimise korral
Seaduse muudatusega täpsustati oluliselt sünnitoetuse saamise tingimusi rasketel juhtudel. Paragrahvi 22 lõikes 1 sätestati uus reegel: kui varem oli sünnitoetuse saamise õigus ühel vanematest lapse sünni korral, siis uues redaktsioonis on see õigus tagatud ka lapse surnult sündimise korral. Samuti tunnistati kehtetuks paragrahvi 22 lõige 6, mis varem keelas sünnitoetuse maksmise surnult sündinud lapse kohta.
Paragrahvi 34 lõikesse 1 lisati uued sätted vanemahüvitise saamise kohta lapse surnult sündimise korral, mida eelmises redaktsioonis ei olnud:
- Kui laps sünnib surnult ja isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise õigust § 34 lg 11 kohaselt, on isal õigus täiendavale vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses.
- Lapse emal, kellel puudus õigus sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, tekib lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäevaks.
Lisaks täiendati seadust paragrahvi 44 lõikega 1, mida varem ei olnud. Selle kohaselt määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet isa täiendava vanemahüvitise pärast seda, kui on saanud tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta ja edastanud vajaduse korral isapuhkuse kasutamise perioodi andmed töötamise registrisse.
Peretoetuste maksmine pärast põhikooli lõpetamist
Paragrahvi 29 lõikes 2 muudeti iga kuu makstavate peretoetuste maksmise korda üle 16-aastasele lapsele. Varasemas redaktsioonis maksti põhikooli lõpetanud vähemalt 16-aastasele lapsele peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Uue redaktsiooni kohaselt makstakse toetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal makstakse toetusi pärast andmete saamist tagasiulatuvalt edasi.
Tagasiulatuvad õigused ja seaduse rakendamine
Seadusesse lisati uus paragrahv 63 pealkirjaga 'Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral', mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See paragrahv toob sisse järgmised tagasiulatuvad õigused vanematele, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne uute sätete jõustumist:
- Paragrahvi 63 lõike 1 kohaselt on isal õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust kasutamata, ilma § 44 lõikes 1 sätestatud taotlemise ajalise piiranguta.
- Paragrahvi 63 lõike 2 kohaselt on emal, kellel polnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäevaks.
Samuti lisati seadusesse paragrahvi 88 lõige 6, mida varem ei olnud. See sätestab, et seaduse § 34 lõiked 12 ja 13 ning § 44 lõige 15 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad perehüvitiste seaduse muudatused alates 07.06.2021 olulisi täpsustusi ja laiendusi peretoetuste süsteemi. Peamised muudatused puudutavad sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmist lapse surnult sündimise korral, tagades vanematele rahalise toe ka nendel rasketel juhtudel. Samuti pikendati põhikooli lõpetanud üle 16-aastaste laste peretoetuste maksmist uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni ning kehtestati tagasiulatuvad õigused neile vanematele, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit.