Alates 01.09.2019 jõustusid perehüvitiste seaduses olulised muudatused, mis puudutavad peretoetuste taotlemist, lapsehooldustasu maksmise lõpetamist ning vanemahüvitise arvutamise aluseid. Käesolev ülevaade aitab mõista uusi reegleid ja üleminekusätteid, mis tagavad sujuva ülemineku uuele süsteemile ja lihtsustavad toetuste määramist.
Lapsehooldustasu kaotamine ja üleminekuperiood
Alates 01.09.2019 tehtud muudatustega kaotatakse lapsehooldustasu igakuiste peretoetuste nimekirjast (§ 16 lg 1 p 2).
Eelmises redaktsioonis kehtinud lapsehooldustasu regulatsioon (§ 18) on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud, mis tähendab, et uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole. Varasemalt oli lapsehooldustasu saamise õigus ühel vanematest, kes kasvatas kuni kolmeaastast last (38,36 eurot kuus) või teatud tingimustel kolme- kuni kaheksa-aastast last (19,18 eurot kuus). Uues redaktsioonis seda toetust enam ette nähtud ei ole.
Seoses lapsehooldustasu kaotamisega tunnistati kehtetuks ka § 25 lg 1 p 1, mille kohaselt sai varem peretoetusi taotleda vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik. Uues redaktsioonis seda võimalust enam ei ole.
Lapsehooldustasu üleminekusätted
Seadusesse lisati uus § 63 lg 2, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt määratakse ja makstakse lapsehooldustasu neile isikutele, kellel oli selleks õigus kuni 31.08.2019, edasi kuni 31.08.2024 või kuni lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni, kohaldades enne 01.09.2019 kehtinud seadust.
Muudatused peretoetuste taotlemisel ja määramisel
Paragrahvi 6 lõiget 1 muudeti selliselt, et perehüvitiste taotlemiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud uue § 28 lõike 6 alusel toiminguna. Varasemas redaktsioonis sellist erandit ei olnud. Samuti täiendati sätet viitega Riigikohtu otsusele, mis tunnistas põhiseadusvastaseks § 6 lg 1 teise lause osas, mis ei võimaldanud määrata toetust lahuselavatele vanematele kordamööda ilma teise vanema nõusolekuta, kui laps kasvab võrdselt mõlema peres.
Paragrahvi 6 lõiget 3 muudeti nii, et Sotsiaalkindlustusamet edastab teate peretoetuste määramise kohta sellele vanemale, kes ei esitanud taotlust või kellele ei määratud toetusi § 28 lg 6 alusel. Eelmises redaktsioonis edastati teade lihtsalt vanemale, kes ei esitanud taotlust.
Automaatne määramine teise ja järgmise lapse puhul
Seadusesse lisati uued sätted § 28 lg 6, 7 ja 8, mida varem ei olnud. Uue korra kohaselt määrab Sotsiaalkindlustusamet teise või järgmise lapse sünnil lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse või mitmike toetuse toiminguga senisele toetuse saajale ilma uue taotluseta, kui eelmise lapse eest juba makstakse toetust ja vanemad on samad.
Toetus makstakse välja senisele saajale, kui ta ei esita 14 kalendripäeva jooksul loobumise taotlust või kui teine vanem ei esita selle aja jooksul oma taotlust (§ 28 lg 7). Kui loobumis- või uus taotlus esitatakse, loetakse automaatne toiming kehtetuks (§ 28 lg 8).
Paragrahvi 28 lõiget 1 muudeti: igakuine peretoetus määratakse õiguse tekkimise päevast, kui dokumendid esitatakse 6 kuu jooksul (p 1) või kui toetus on määratud uue lõike 6 alusel (p 2). Varasemas redaktsioonis puudus viide lõikele 6.
Vanemahüvitise arvutamise aluste ja arvestusperioodi muutmine
Oluliselt muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi (§ 37 lg 3). Kui varem oli keskmise sotsiaalmaksu suuruse arvutamise aluseks hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta, siis uue redaktsiooni kohaselt on arvestusperioodiks lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest arvatakse maha lapse sünnile eelnenud üheksa kalendrikuud. Paragrahvi 37 lõiget 3 täiendati ka Riigikohtu otsusega, mis tunnistas põhiseadusvastaseks sätte osa, mis ei lubanud arvata sotsiaalmaksu hulka töötuskindlustuse seaduse alusel makstud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu.
Paragrahvi 37 lõikes 4 asendati sõna 'kalendriaasta' sõnaga 'arvestusperioodi', kohandades kalendrikuude arvutamist uue perioodiga. Eelmises redaktsioonis arvutati kalendrikuude arv kalendriaasta kalendripäevade alusel.
Paragrahvi 40 lõikes 3 muudeti töövõimetuslehe päevade arvestust: raseduse ja sünnituspuhkuse piirang eemaldati ning säte kohaldub nüüd üldiselt töötajale või ametnikule, kelle töötingimusi ajutiselt kergendati. Eelmises redaktsioonis oli sätestatud erisus rasedale ning rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigust omavale töötajale või ametnikule.
Paragrahvi 40 lõigetes 4 ja 5 asendati viited eelnenud kalendriaastale viidetega uuele arvestusperioodile. Eelmises redaktsioonis võeti aluseks hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta.
Paragrahvi 45 lõiget 1 muudeti selliselt, et vanemahüvitise saaja vahetumisel arvutatakse uue taotleja hüvitise suurus tema tulust uute reeglite (§-de 37–40) alusel. Eelmises redaktsioonis arvutati uue taotleja hüvitise suurus tema tulust kalendriaastal, mis eelnes hüvitise senise saaja õiguse tekkimise päevale.
Vanemahüvitise üleminekusätted
Seadusesse lisati uus § 63 lg 1, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt ei kohaldata uusi arvutusreegleid neile vanemahüvitistele, mille saamise õigus tekkis enne 01.09.2019.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob 01.09.2019 jõustunud perehüvitiste seaduse redaktsioon kaasa lapsehooldustasu järkjärgulise kaotamise koos üleminekuajaga kuni 31.08.2024 neile, kellel õigus juba tekkis. Samuti muutub oluliselt vanemahüvitise arvutamise periood, mis asendub lapse sünnile eelnenud 21 kalendrikuuga, millest lahutatakse raseduse 9 kuud. Peretoetuste määramine muutub teise ja järgmise lapse puhul Sotsiaalkindlustusameti automaatseks toiminguks, mis lihtsustab vanemate jaoks asjaajamist ja vähendab vajadust uute taotluste esitamiseks.