Alates 1. juulist 2020 jõustusid Perehüvitiste seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad vanemahüvitiste süsteemi ja elatisabi maksmise korda Eestis. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, millised uued õigused ja kohustused kaasnevad lapsevanematele ning kuidas muutub toetuste arvutamine ja väljamaksmine uue seaduse redaktsiooni kohaselt, pakkudes peredele suuremat paindlikkust.
Isa täiendav vanemahüvitis ja vanemahüvitise süsteemi muudatused
Alates 1. juulist 2020 jõustunud muudatustega luuakse isadele täiesti uued võimalused vanemahüvitise kasutamiseks. Seadusesse lisati mitmed uued sätted, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
- Isal on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele 30 päeva ulatuses, mis lisatakse üldisele vanemahüvitise perioodile (§ 33 lg 2).
- Isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus tekib 30 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva (§ 34 lg 1).
- Isa täiendavat vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid mitte samal ajal kahe või enama lapse eest (§ 33 lg 9).
- Isa täiendava vanemahüvitise maksmisel ei kohaldata hüvitise vähendamist tulu saamisel (§ 42 lg 1).
Vanemahüvitise määramise ja maksmise uued reeglid
Oluliselt muudeti ka üldise vanemahüvitise taotlemise, peatamise ja jätkamise korda. Kui eelmises redaktsioonis puudusid paindlikud peatamise võimalused, siis uue redaktsiooni kohaselt saab pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist esitada taotluse vanemahüvitise maksmise peatamiseks või jätkamiseks (§ 45 lg 4).
Lisaks pikendati laste järjestikuse sünni puhul varasema tulu alusel arvutamise vahemikku seniselt kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale (§ 41 lg 1). Sellega seoses lisati ka üleminekusäte (§ 53), mille kohaselt arvutab Sotsiaalkindlustusamet hüvitise ümber edasiulatuvalt alates 1. juulist 2020 hiljemalt 30. novembriks 2020.
Muudatused peretoetuste ja elatisabi maksmisel
Seaduse muudatustega täpsustati ka peretoetuste maksmist õppivatele lastele ning reformiti elatisabi süsteemi.
- Üle 16-aastase õppiva keskhariduseta lapse puhul, kes lõpetab gümnaasiumi klassi või kutseõppe tasemeõppe, lõpetatakse peretoetuste maksmine lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamisel samal kalendriaastal makstakse toetused tagasiulatuvalt (§ 29 lg 2). Varem sellist sätet seaduses ei olnud.
- Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ooteaeg lühenes seniselt neljalt kuult ühele kuule (§ 50 lg 2). Seda ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt ka juba esitatud elatisabi avaldustele, kus elatisabi pole veel makstud (§ 62).
- Elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad, mitte kohtutäituri poolt ülekantud elatise summa (§ 50 lg 5).
- Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmine ja tasaarvestuse nõuete edastamine viidi Riigi Tugiteenuste Keskuselt üle Maksu- ja Tolliametile (§ 56 lg 4, § 58 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. juulil 2020 jõustunud Perehüvitiste seaduse muudatused kaasa olulisi uuendusi lapsevanematele. Isadele luuakse täiendav 30-päevane vanemahüvitise õigus ning vanemahüvitise süsteem muutub paindlikumaks, võimaldades hüvitise maksmist peatada ja jätkata. Järjestikuste sündide puhul pikeneb varasema tulu säilitamise periood kolme aastani. Samuti lüheneb täitemenetlusaegse elatisabi ooteaeg neljalt kuult ühele kuule ning elatisabi sissenõudmisega seotud toimingud antakse üle Maksu- ja Tolliametile. Need muudatused lihtsustavad toetuste saamist ja pakuvad peredele paremat tuge.