Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Perehüvitiste seaduse olulistest muudatustest, mis jõustusid 01.04.2022. Seaduse uue redaktsiooniga ajakohastatakse vanemahüvitiste süsteemi, tuues sisse uued hüvitiste liigid ning muutes hüvitiste arvutamise, maksmise ja peatamise korda, mis pakub lapsevanematele senisest paindlikumaid võimalusi ja selgemaid tingimusi.
Uued vanemahüvitise liigid ja õigustatud isikud
Alates 01.04.2022 jõustunud Perehüvitiste seaduse muudatustega kehtestatakse selged vanemahüvitise liigid (§ 34 lg 1). Nendeks on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. Eelmises redaktsioonis sellist liigitust ei olnud.
Laiendatud on ka hüvitist saama õigustatud isikute ringi. Paragrahvi 33 lõike 1 kohaselt on vanemahüvitise saamise õigus lisaks vanemale, abikaasale, lapsendajale, eestkostjale ja hoolduspere vanemale ka registreeritud elukaaslasel. Eelmises redaktsioonis registreeritud elukaaslast märgitud ei olnud.
Lisaks on paragrahvi 4 lõikesse 1 lisatud säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: ema vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu.
Hüvitise kestus ja samal ajal saamise võimalused
Olulise muudatusena on pikendatud vanemahüvitise maksmise perioodi. Paragrahvi 34 lõike 2 kohaselt on vanemahüvitist õigus saada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi. Eelmises redaktsioonis määrati vanemahüvitis üldjuhul 435 päevaks (või teatud juhtudel 545 päevaks).
Uue võimalusena on mõlemal vanemal õigus saada vanemahüvitist samal ajal (§ 34 lg 3). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Samal ajal maksmise tingimused on järgmised:
- Ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva (§ 34 lg 3 p 1).
- Lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva (§ 34 lg 3 p 2).
Samal ajal maksmise korral väheneb vanemahüvitise koguperiood samal ajal saamise kalendripäevade võrra (§ 34 lg 4). Eelmises redaktsioonis reguleeris see lõige isa täiendavat vanemahüvitist.
Ema, isa ja lapsendaja vanemahüvitise erisused
Ema vanemahüvitise (§ 35) ja isa vanemahüvitise (§ 36) regulatsioonid on täielikult ümber kujundatud. Eelmises redaktsioonis reguleerisid need paragrahvid vastavalt isiku ja sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustust.
Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (§ 35 lg 3). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Ravikindlustuseta emal on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni (§ 35 lg 6).
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal ning seda on õigus saada 30 kalendripäeva alates 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (§ 36 lg 2). Eelmises redaktsioonis reguleeris see lõige tõendi andmekoosseisu.
Lapsendaja vanemahüvitis (§ 38) asendab senise vanemahüvitise ülempiiri paragrahvi. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või lepingu sõlmimisest (§ 38 lg 3).
Arvutamise alused ja tulu saamise mõju
Hüvitise arvutamine on viidud kalendripäevade põhiseks. Paragrahvi 39 lõike 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Eelmises redaktsioonis sätestas see lõige hüvitise määra töötasu alammäära ulatuses.
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti keskmisest tulust jagatuna 30-ga (§ 39 lg 7). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Kui vanemahüvitise saaja teenib kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, vähendatakse vanemahüvitist (§ 44 lg 1). Eelmises redaktsioonis reguleeris see lõige hüvitise määramist 6 kuu jooksul. Vähendamiseks korrutatakse ühe kalendripäeva hüvitise määr päevade arvuga (§ 44 lg 2) ning hüvitisest lahutatakse poolt ülempiiri ületav tuluosa jagatuna kahega (§ 44 lg 3). Vähendamist ei kohaldata ema ja isa vanemahüvitisele (§ 44 lg 6).
Menetluslikud muudatused ja tagasinõudmine
Paragrahvi 12 lõikesse 4 on lisatud uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks.
Paragrahv 46 on ümber nimetatud ning reguleerib nüüd vanemahüvitise määramist, maksmist ja sellest teavitamist. Eelmises redaktsioonis reguleeris see paragrahv vanemahüvitise tagasinõudmist.
Sotsiaalkindlustusamet teavitab tööandjat töötaja emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või lapsepuhkuse taotlusest ning tööandja peab teavitama Sotsiaalkindlustusametit viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega (§ 46 lg 8). Eelmises redaktsioonis sellist kohustust ei olnud.
Lisaks on lisatud uued paragrahvid vanemahüvitise maksmise peatamise ja jätkamise, saaja teatamiskohustuse, sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustuse ning tasaarvestamise ja tagasinõudmise kohta (§ 46 uued jaotised). Sotsiaalkindlustusamet kontrollib andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Perehüvitiste seaduse 01.04.2022 jõustunud muudatused kaasa olulise süsteemi ajakohastamise. Peamiste muudatustena kehtestatakse uued vanemahüvitise liigid (ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis) ning pikendatakse hüvitise saamise perioodi kuni 605 kalendripäevani lapse kohta. Samuti võimaldatakse mõlemal vanemal saada hüvitist samal ajal ning laiendatakse õigustatud isikute ringi registreeritud elukaaslastele. Hüvitiste arvutamine viiakse kalendripäevade põhiseks ning täpsustatakse tulu saamise korral hüvitise vähendamise ja tagasinõudmise reegleid.