Alates 01.01.2019 jõustusid Perehüvitiste seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa praktilisi ja oodatud uuendusi Eesti perede toetussüsteemis. Käesolev ülevaade selgitab täpselt ja konkreetselt, millised toetusmäärad uues seaduse redaktsioonis muutusid ning kuidas mõjutab see uus regulatsioon lastega peredele igakuiselt makstavaid riiklikke toetusi.
Lapsetoetuse määra muutumine
Perehüvitiste seaduse muudatuste raames muutus seaduse paragrahvi 17 lõige 3, mis reguleerib lapsetoetuse suurust. Eelmises seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.12.2018, oli sätestatud, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
Alates 01.01.2019 kehtima hakanud uues redaktsioonis muudeti esimese ja teise lapse toetuse määra. Uue sätte kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, samas kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta säilis lapsetoetuse suurus endiselt 100 eurot. See tähendab, et pere esimese ja teise lapse toetus tõusis viie euro võrra, pakkudes peredele suuremat riiklikku tuge.
Muudatus puudutab otseselt kõiki neid peresid, kus kasvab üks või kaks last, suurendades nende igakuist sissetulekut riiklike toetuste näol.
Võrdlus eelmise redaktsiooniga
Toetuste võrdlus enne ja pärast muudatust:
- Pere esimese ja teise lapse toetus enne 01.01.2019: 55 eurot
- Pere esimese ja teise lapse toetus alates 01.01.2019: 60 eurot
- Kolmanda ja järgmise lapse toetus enne ja pärast muudatust: 100 eurot
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob Perehüvitiste seaduse muudatus alates 01.01.2019 kaasa lapsetoetuse tõusu pere esimese ja teise lapse kohta seniselt 55 eurolt uuele tasemele ehk 60 eurole kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse toetus püsib endiselt muutumatuna 100 euro tasemel. Tegemist on olulise seadusemuudatusega, mis suurendab riiklikku finantstuge lastega peredele, tagades suurema igakuise toetuse esimese kahe lapse puhul.