Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Perehüvitiste seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima 01.01.2018. Seadusemuudatuste eesmärk on ajakohastada toetuste saajate ringi, asendades senise hooldaja mõiste hoolduspere vanemaga, ning tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetust, pakkudes seeläbi Eesti peredele senisest paremat finantsilist kindlustunnet ja selgust igapäevaelus.
Lapsetoetuse määra tõstmine
Alates 01.01.2018 jõustus oluline muudatus lastega perede toetamisel, millega tõsteti esimese ja teise lapse eest makstava lapsetoetuse suurust.
- Eelmises redaktsioonis oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus.
- Uues redaktsioonis on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot kuus.
- Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstav lapsetoetus säilis senises suuruses ehk 100 eurot kuus.
Hoolduspere vanema õigused ja kohustused
Seaduses viidi sisse terminoloogiline ja sisuline muudatus, millega asendati senine hooldaja mõiste hoolduspere vanema mõistega sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.
See muudatus mõjutab mitmeid perehüvitiste seaduse sätteid, tagades hoolduspere vanematele samasugused õigused hüvitistele nagu olid varem hooldajatel:
- Isikute teavitamisel kontrollitakse andmeid hoolduspere vanemaks olemise kohta (§ 5 lg 2 p 1).
- Taotleja on kohustatud teatama hoolduspere vanema tööle asumisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi (§ 9 p 2).
- Lapsehooldustasu saamise õigus laieneb lapse eestkostjale või hoolduspere vanemale (§ 18 lg 7).
- Lasterikka pere toetust (§ 21 lg 1) ja sünnitoetust (§ 22 lg 3) on õigus saada ka hoolduspere vanemal.
- Vanemahüvitise saamise õigus on tagatud hoolduspere vanemale (§ 33 lg 1 ja 2, § 34 lg 2).
Toetuste ja sätete kehtetuks tunnistamine
Uue redaktsiooniga kaotati täielikult elluastumistoetus ning muudeti mitmed seaduse sätted kehtetuks.
- Elluastumistoetus (§ 24) suurusega 383,60 eurot tunnistati täielikult kehtetuks. Varem maksti seda isikule, kes viibis asenduskodus, eestkostel või hooldamisel, kui ta asus kahe aasta jooksul iseseisvalt elama.
- Kehtetuks tunnistati ka § 12 lõige 2, mis reguleeris perehüvitiste maksmise peatamist lapse asenduskodusse paigutamisel enne kohtumääruse tegemist.
- Eestkostetava lapse toetuse (§ 20) reguleerimisalast eemaldati täielikult hooldatavad lapsed ja perekonnas hooldamise lepingud, mistõttu toetust makstakse edaspidi vaid eestkostetavatele lastele.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi Perehüvitiste seaduse muudatus alates 01.01.2018 kaasa olulisi muudatusi peretoetuste süsteemis. Kõige märgatavamaks muudatuseks on esimese ja teise lapse lapsetoetuse tõus 55 eurole ning elluastumistoetuse täielik kaotamine. Samuti asendati senine hooldaja ja perekonnas hooldamise lepingu süsteem hoolduspere vanema mõistega, mis korrastas hooldusperedele mõeldud toetuste ja vanemahüvitiste maksmise korda. Eestkostetava lapse toetus on uues redaktsioonis suunatud üksnes eestkostetavatele lastele, välistades varem kehtinud hooldatavad lapsed.