Käesolev ülevaade käsitleb Perehüvitiste seaduse redaktsiooni, mis hakkas kehtima alates 01.01.2017. Kuna tegemist on selle seaduse esimese süsteemis oleva redaktsiooniga, aitab see dokument lugejal mõista seaduse algset seisu ja pakub praktilist kasu õigusakti tervikteksti esmakordsel tundmaõppimisel, kuna varasemaid võrdlusandmeid süsteemist ei leitud.
Perehüvitiste seaduse esimese redaktsiooni ülevaade
Perehüvitiste seadus (lühendiga PHS) on jõustunud uues terviklikus redaktsioonis alates 01.01.2017 ning selle kehtivus on märgitud kuni 30.06.2017. Kuna tegemist on esimese süsteemis oleva redaktsiooniga, siis puudub eelnev võrdlusmaterjal, mille põhjal muudatusi analüüsida. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada ühtegi konkreetset muudetud sätet ega paragrahvi.
Selle tulemusena kehtivad järgmised olulised asjaolud lugeja jaoks:
- Tegemist on seaduse esimese kättesaadava redaktsiooniga süsteemis.
- Eelmist võrreldavat redaktsiooni andmebaasist ei leitud.
- Deterministlik võrdlus sisulisi tekstimuudatusi ei tuvastanud.
- Seaduse terviktekst kehtib märgitud kujul alates 01.01.2017.
Võrdlusandmete puudumine ja selle mõju
Kuna eelmist redaktsiooni andmebaasist ei leitud, ei saa käesolevat artiklit sõnastada redaktsiooni muudatusena. Deterministlik võrdlus sisulisi tekstimuudatusi ei tuvastanud, sest võrdlusbaas on täielikult olematu. See tähendab, et lugeja peab tutvuma kogu seaduse tekstiga tervikuna, et mõista selle sisu ja kohaldatavaid nõudeid.
Kõik seaduse sätted ja paragrahvid on lugeja jaoks uued ning neid tuleb vaadelda tervikliku esmase tekstina, mis hakkas kehtima 01.01.2017 ja kehtib kuni 30.06.2017.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks saab märkida, et alates 01.01.2017 kehtima hakanud Perehüvitiste seaduse redaktsiooni puhul on tegemist esimese kättesaadava versiooniga süsteemis. Kuna eelnev redaktsioon puudub, siis deterministlik võrdlus sisulisi tekstimuudatusi ei tuvastanud. Seetõttu ei saa käesolevat ülevaadet käsitleda muudatusartiklina, vaid lugejal tuleb tutvuda seaduse terviktekstiga, mis kehtib kuni 30.06.2017. See tagab õiguse korrektse kohaldamise ja aitab vältida vääritimõistmist seaduse esmakordsel rakendamisel, kuna varasemaid võrdlusandmeid ei ole.