Pankrotiseaduse olulised muudatused ja nende mõju menetlustele

Ülevaade Pankrotiseaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima 05.04.2011. Lugege lähemalt määruste jõustumise ja kohustustest vabastamise uute reeglite kohta.

Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Pankrotiseaduse muudatustest, mis jõustusid 05.04.2011. Need muudatused lihtsustavad oluliselt võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, täpsustavad kohtumääruste jõustumise ja täitmise korda ning toovad kaasa uued reeglid usaldusisiku määramisel ja võlgniku tulu loovutamisel, pakkudes menetlusosalistele suuremat selgust ja paindlikkust.

Kohtumääruste jõustumine ja täitmisele pööramine

Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv 4, mis reguleerib määruste jõustumist. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei eksisteerinud.

  • Pankroti väljakuulutamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle avalikustamisest.
  • Määrused, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, läbi vaatamata või menetlus lõpetatakse, kehtivad ja kuuluvad täitmisele alles alates nende jõustumisest.

Lisaks täiendati seadust paragrahviga 5 lõikega 4, mida varem ei olnud. See sätestab, et ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest, välja arvatud juhul, kui ringkonnakohus otsustab, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Muudeti paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4. Eelmises redaktsioonis keeldus kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kui nõude suhtes kehtis saneerimiskava või nõue oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist.

Uue redaktsiooni kohaselt keeldutakse menetlusse võtmisest juhul, kui võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtis kas saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava.

Muudatused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

Kohustustest vabastamise menetluse algatamist reguleerivat paragrahvi 171 lõiget 2 muudeti paindlikumaks. Kui varem oli kohtul kohustus menetlust mitte algatada, siis uue sõnastuse kohaselt võib kohus jätta menetluse algatamata.

Samuti lisati paragrahvi 171 lõikesse 2 uus säte, mida varem ei olnud: menetluse algatamist ei takista asjaolu, et võlgnik on varem taotlenud võlgade ümberkujundamist ja see menetlus on lõppenud.

Paragrahvi 172 täiendati lõikega 6, mis lubab kohtul mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata, kui see tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja võlgnik suudab kohustusi ise täita.

Võlgniku tulu loovutamine ja vabastamise tähtajad

Paragrahvi 173 lõigete 3 ja 4 muudatustega asendati võlgniku kohustus tulu ise üle anda automaatse loovutamisega usaldusisikule. Varasema astmelise süsteemi (15–25% tulu endale jätmine) asemel peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% tulust, kui kohus ei otsusta teisiti.

Paragrahvi 175 lisati uued lõiked 1 ja 5, mis reguleerivad kohustustest vabastamise tähtaegu:

  • Kohus võib kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku vabastada kohustustest juba 3 kuni 5 aasta jooksul alates menetluse algusest.
  • Kui vabastamine pole põhjendatud, võib kohus menetlust pikendada täiendava tähtajaga, kuid mitte kauemaks kui kokku 7 aastat menetluse algusest.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 05.04.2011 jõustunud Pankrotiseaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi nii kohtumenetluses kui ka võlgniku kohustustest vabastamisel. Selgemalt reguleeriti määruste jõustumine ja täitmisele pööramine. Kohustustest vabastamise menetlus muutus paindlikumaks, võimaldades kohtul jätta usaldusisik määramata, vabastada võlgnik kohustustest ennetähtaegselt (3–5 aasta jooksul) või pikendada menetlust kuni 7 aastani. Samuti asendati võlgniku tulu üleandmise kohustus tulu loovutamisega usaldusisikule, tagades võlgnikule üldjuhul 25% suuruse tuluosa säilimise.

Õigusaktid