Pankrotiseaduse olulised muudatused alates 01.01.2022: maksejõuetuse teenistuse loomine ja avalik uurimine

Ülevaade 01.01.2022 jõustunud Pankrotiseaduse muudatustest, mis loovad maksejõuetuse teenistuse ja võimaldavad pankrotimenetluse läbiviimist avaliku uurimisena.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 01.01.2022 jõustusid Pankrotiseaduse olulised muudatused, mis toovad maksejõuetusmenetlustesse suurema läbipaistvuse ja tõhususe uue maksejõuetuse teenistuse loomise kaudu. Need muudatused aitavad võlausaldajatel ja kohtutel paremini tuvastada võlgnike seadusvastast käitumist ning hoida ära menetluste põhjendamatut raugemist.

Uue maksejõuetuse teenistuse loomine ja selle pädevus

Seaduse muudatusega luuakse Konkurentsiameti juurde sõltumatu struktuuriüksusena maksejõuetuse teenistus (§ 192 lg 1). Varasemas redaktsioonis sellist teenistust ei eksisteerinud.

Teenistuse peamised ülesanded ja pädevused on järgmised:

  • Teostada järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle seoses pankrotimenetlusega (§ 192 lg 1).
  • Uurida võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi (§ 192 lg 1).
  • Teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle menetluse seaduspärasuse ja kulude otstarbekuse osas (§ 192 lg 2).
  • Aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele (§ 192 lg 3).

Teenistust juhib juhataja, kelle nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutav minister (§ 192 lg 3, lg 4). Juhatajale kehtivad ranged sõltumatuse nõuded ja huvide konflikti vältimise piirangud (§ 192 lg 5).

Pankrotimenetluse läbiviimine avaliku uurimisena

Olulise muudatusena saab pankrotimenetlust nüüd läbi viia avaliku uurimisena, et vältida menetluse raugemist vahendite puudumisel.

Sellega seoses muudeti ja lisati järgmised sätted:

  • Paragrahvi 29 lõiget 3 muudeti selliselt, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui makstakse deposiit või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Varem oli aluseks üksnes deposiidi maksmine.
  • Lisati paragrahv 30 lõige 5, mille kohaselt teeb kohus deposiidi maksmata jätmisel maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus avaliku uurimise läbiviimiseks.
  • Lisati paragrahv 33 lõige 2, mis sätestab, et avaliku uurimise läbiviimine märgitakse pankrotiteates ning sellisel juhul ei märgita võlausaldajate esimese koosoleku aega ega kohta.
  • Paragrahvi 158 lõiget 6 muudeti ja lisati lõige 5, võimaldades sarnast avaliku uurimise algatamist ka pärast pankroti väljakuulutamist raugemise vältimiseks.

Avaliku uurimise ajal võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata; nende pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele (§ 192 lg 2).

Muudatused haldurite järelevalves ja tegevuses

Seadusemuudatused toovad kaasa olulisi muudatusi haldurite tegevuse kontrollimisel, andes järelevalvefunktsioonid Justiitsministeeriumilt üle uuele teenistusele.

Peamised muudatused järelevalve ja piirangute osas:

  • Paragrahvi 70 lõigetes 1 kuni 5 asendati Justiitsministeerium maksejõuetuse teenistusega, kes teostab nüüd koos koja kutsekogu juhatusega haldusjärelevalvet haldurite üle.
  • Paragrahvi 70 täiendati lõikega 7, mis annab teenistusele õiguse määrata ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha kuni 9600 eurot. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
  • Paragrahvi 68 lõiget 2 muudeti, asendades Justiitsministeeriumi taotluse halduri vabastamiseks maksejõuetuse teenistuse taotlusega.
  • Paragrahvi 72 muudeti ja selle pealkirja korrigeeriti ('Saladuse hoidmise kohustus'). Haldusjärelevalvet või võlgniku üle järelevalvet teostav isik peab lisaks ärisaladusele hoidma ka panga- ja maksusaladust. Varem oli kohustus piiratud ärisaladusega.
  • Paragrahvi 62 lõiget 2 muudeti, sätestades, et halduri esindaja või abiline ei või olla maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik ega töötaja.
  • Paragrahvi 74 lõiget 1 muudeti, keelates maksejõuetuse teenistuse juhatajal, ametnikul ja töötajal olla pankrotitoimkonna liikmeks.

Eriauditid ja kulude hüvitamine

Maksejõuetuse teenistusel on õigus viia läbi eriauditeid võlgniku või halduri suhtes (§ 192 lg 1). Varasemas seaduses vastavat regulatsiooni ei olnud.

Eriauditi ja kulude katmise reeglid:

  • Eriaudit viiakse läbi võlgniku majandusliku seisundi, tagasivõitmise võimaluste või raamatupidamise taastamise tuvastamiseks (§ 192 lg 3).
  • Eriauditi ja avaliku uurimise kulud kantakse teenistuse eelarvest ning hüvitatakse riigieelarvesse (§ 192 lg 1).
  • Lisati paragrahv 150 lõige 1 punkt 7 ja paragrahv 153 lõige 1, mis reguleerivad teenistuse tehtud kulutuste väljamaksmist ja nõuete rahuldamisjärke.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toovad 01.01.2022 jõustunud Pankrotiseaduse muudatused Eesti õigusruumi olulise uuenduse maksejõuetuse teenistuse näol, mis asub teostama järelevalvet nii võlgnike kui ka haldurite üle. Uus regulatsioon võimaldab vahendite puudumisel viia läbi pankrotimenetlusi avaliku uurimisena, hoides ära menetluste põhjendamatut raugemist ja tagades tõhusama kontrolli võimalike kuritarvituste üle. Haldusjärelevalve üleminek Justiitsministeeriumilt uuele teenistusele koos sunniraha rakendamise võimalusega tugevdab järelevalvesüsteemi veelgi.

Õigusaktid