Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate pakendiseaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 31.05.2008. Need muudatused toovad selgust pakendi mõistesse, täpsustavad ettevõtjate kohustusi pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel ning kehtestavad uued sihtarvud alates 2009. aastast, aidates ettevõtjatel uute nõuetega kohaneda ja vältida võimalikke sanktsioone.
Pakendi mõiste ja liikide täpsustamine
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt pakendi definitsiooni (§ 2 lg 1) ja kehtestati uued kriteeriumid toote pakendiks määramisel (§ 2 lg 2). Varasemas redaktsioonis puudusid detailsed alampunktid, mis nüüd selgitavad järgmist:
- Toode loetakse pakendiks, kui see vastab määratlusele, välja arvatud juhul, kui pakend on toote lahutamatu osa ja peab sisaldama, toetama või säilitama toodet kogu selle kasutusea jooksul (§ 2 lg 2 p 1).
- Müügikohas täitmiseks mõeldud ja ühekordsed tooted loetakse pakendiks, kui need täidavad pakendi funktsiooni (§ 2 lg 2 p 2).
- Pakendi komponendid ja püsivad lisaelemendid loetakse pakendi osadeks (§ 2 lg 2 p 3).
Lisaks täpsustati §-s 3 pakendi liikide nimetusi, tuues sisse mõisted esmane pakend (müügipakend), teisene pakend (rühmapakend) ja kolmandane pakend (veopakend). Varasemas redaktsioonis neid täpsustavaid nimetusi ei eksisteerinud.
Pakendiettevõtjate kohustused ja tagasivõtmise kord
Uus redaktsioon täpsustab pakendiettevõtjate kohustusi pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ning tagasivõtmisel (§ 16 ja § 20). Peamised muudatused on järgmised:
- Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud jäätmed koguma ja taaskasutama (§ 16 lg 1).
- Ettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa massiga üle viie tonni aastas ega anna kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile, peavad korraldama kogumise igas oma müügikohas (§ 16 lg 3).
- Väikesed pakendiettevõtjad, kes lasevad turule plastpakendit alla 10 kg aastas ja muust materjalist pakendit alla 20 kg aastas, on nendest kohustustest vabastatud (§ 20 lg 7).
Tagasivõtmise korraldamisel peavad müüjad, kelle müügikoht on 200 ruutmeetrit või enam, korraldama tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise müügikohas või selle teenindusmaal (§ 20 lg 4). Alla 200-ruutmeetrise müügikohaga müüjad võivad kohaliku omavalitsuse nõusolekul korraldada tagasivõtu väljaspool müügikohta.
Uued taaskasutuse sihtarvud ja järelevalve
Alates 01.01.2009 kehtestatakse uued taaskasutuse sihtarvud (§ 36), asendades varasemad nõuded. Uued sihtarvud kalendriaastas on järgmised:
- Pakendijäätmete kogumassist tuleb taaskasutada vähemalt 60 protsenti kalendriaastas (§ 36 lg 2 p 1).
- Ringlussevõetuna tuleb taaskasutada vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas (§ 36 lg 2 p 2).
- Materjalide lõikes on sihtarvud järgmised: klaasijäätmed 70%, paberi- ja kartongijäätmed 70% (ringlussevõetuna 60%), metallijäätmed 60%, plastijäätmed 55% (ringlussevõetuna 45% ja uuesti plastiks töödelduna 22,5%) ning puidujäätmed 45% (ringlussevõetuna 20%) (§ 36 lg 3).
Järelevalve valdkonnas (§ 26) on kontrolliõigused antud Keskkonnainspektsioonile, Tarbijakaitseametile, Maksu- ja Tolliametile, Veterinaar- ja Toiduametile ning kohalikele omavalitsustele. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunniraha kuni 500 000 krooni (§ 26 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toovad alates 31.05.2008 jõustunud pakendiseaduse muudatused kaasa täpsemad ja selgemad reeglid pakendi määratlemisel ning liikide liigitamisel. Kõikidele ettevõtjatele on kehtestatud konkreetsed kohustused pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks, kusjuures suuremad ettevõtjad peavad tagama kogumise igas müügikohas, samas kui väga väikesed tootjad on nendest kohustustest täielikult vabastatud. Alates 2009. aastast rakenduvad uued ranged taaskasutuse sihtarvud erinevate materjalide kaupa ning tõhustatakse riiklikku järelevalvet koos võimalusega määrata ettekirjutuste täitmata jätmisel sunniraha kuni 500 000 krooni.
Õigusaktid
- Pakendiseadus PakS